........................................................ ................................................................................................. ................................................................................................ 4 5. 15 % , 0,4 . 5. 5 NH2OH, NO , N2 , Al(NO3)3 , NO2- , CH3NH2 , NO2 , N2H4 , N2O ...................................................................................................... 6. 5. 1s22s22p63s23p6 ............................................ , : ..................... .............. ..................... ................. 7 8 50 2 . ( ) . ? 8 10 . H2CO3 (II) SO3 3 9 7. . . ( )?_____________ . ?..................... . , . . , . ( )? .................................
1) 1s22s22p63s23p4; 3) 1s22s22p63s23p2; 5) 1s22s22p63s2; 2) 1s22s22p63s23p6; 4) 1s22s22p6; 6) 1s22s22p63s23p6 4s2. Mitu elektroni on sulfiidiooni väliskihis? (Kirjutage elektronide arv.) ______ 3 B. Arvutage uuritud vee mööduv karedus (st Ca(HCO3)2 sisaldus vees mmol/dm ).
Nt Fosfor käitub a) O2 suhtes redutseerijana (fosfor loovutab elektrone hapnikule, sest hapnik on elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone) 8. Koostage elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7 elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära. Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6...[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga see on see ruutude süsteem nooltegaväärisgaasid üksikaatomitena, mitte molekulidena nagu teised gaasilises olekus lihtained? Nad asuvad 8A rühmas, nende väliskiht on täielikult täitunud. 9. Miks moodustavad aatomid omavahel kovalentseid sidemeid? Väärisgaasid ei esine molekulidena vaid üksikaatomitena, kuna nende väliskiht on juba elektronidega täidetud. 10
248,6ºC). Võrreldes Heeliumiga on Neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt Heeliumist on tahke Neoon tahktsentreeritud kuubikujulise kristallvõrega. Tavalistes tingimustes on Neoon keemiliselt inertne, aga elektrilisel ergastamisel moodustab ta molekulaarseid ioone Ne2+ Neooni saadakse Heeliumi kõrvalproduktina õhu veeldamisel ning koostisosadeks lahutamisel. Looduses on neoonil kolm püsivat isotoopi 20Ne, 21Ne, 22Ne. Argoon (Ar) Argooni elektronvalem on 1s22s22p63s23p6. Aatomi suhteliselt suurte mõõtmete tõttu on Argoonil suurem kalduvus molekulidevahelisteks sidemete moodustamiseks kui Heeliumil ja Neoonil. Seetõttu on tema sulamistemperatuur (-189,3 ºC) ja keemistemperatuur (-185,9ºC) kõrgemad. Tahke Argoon on tahktsentreeritud kuubikujulise kristallvõrega. Elektronstruktuuri püsivuse tõttu (ionisatsioonienergia 15,76 eV) on Argoon tavalistes tingimustes inertne. Argoon moodustab klatraaditüüpi
Võrreldes heeliumiga on neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt heeliumist on tahke neoon tahktsentreeritud kuubi kujulise kristallvõrega. Tavalistes tingimustes on neoon keemiliselt inertne, aga elektrilisel ergastamisel moodustab ta molekulaarseid ioone Ne2+ Neooni saadakse heeliumi kõrvalproduktina õhu veeldamisel ning koostisosadeks lahutamisel. Looduses on neoonil kolm püsivat isotoopi 20Ne, 21Ne, 22Ne Argoon (Ar) Argooni elektronvalem on 1s22s22p63s23p6. Aatomi suhteliselt suurte mõõtmete tõttu on argoonil suurem kalduvus molekulidevahelisteks sidemete moodustamiseks kui heeliumil ja neoonil. Seetõttu on tema sulamis- (-189,30 C) ja keemistemperatuur (-185,90 C) kõrgemad. Tahke argoon on tahktsentreeritud kuubi kujulise kristallvõrega. Elektronstruktuuri püsivuse tõttu (ionisatsioonienergia 15,76 eV) on argoon tavalistes tingimustes inertne. Argoon moodustab
annaabi.ee 
