Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Iooniline kristallivõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid. Keemiline side-aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju,mis seob nad molekuliks või kristalliks
2 Üldiseloomustus Naatriumi sooli leidub kõigis toitudes ning joogivees. Naatrium joogivees esinevates kogustes inimese tervisele kahjulik ei ole. Naatriumi sisaldus üle 200 mg/l joogivees võib põhjustada vee ebameeldivat maitset. Päevane annus: 500 mg. Naatrium on I A rühma metall, ja neid nimetatakse Leelismetallideks Naatriumi elektronskeem on: Na +11 | 2)8)1) Naatriumi elektronvalem: 1s22s22p63s1 Kõigil I A rühma metallidel lõpeb elektronvalem ns1 lõpuga, st viimases elektronkihis on 1 elektron Seetõttu on kõigil nendel elementidel ühendites o.a. alati +1 natrium on tugev redutseerija, see tähendab et ta loovutab esimesel võimalusel väliskihi elektronid. Suure keemilise aktiivsuse tõtu ei leidu lelelismetalle looduses ehedalt, ühenditena on Na aga levinud. Naatriumkloriid moodustab kohati pakse lademeid, merevees on keskmiselt 2.5% NACL (Läänemeres 0.6-1.7). NaCl
(jrk nr) 1s 2s 2px 2py 2pz 3s 3px 3py 3pz H (1) 1s1 C (6) 1s22s22p2 N (7) 1s22s22p3 O (8) 1s22s22p4 Na (11) 1s22s22p63s1 P (15) 1s22s22p63s23p3 S (16) 1s22s22p63s23p4 Cl (17) 1s22s22p63s23p5 Keemiline side · On efekt mille tulemusena on kahe teineteisest teatud kaugusel paikneva aatomi energia oluliselt madalam (100 kJ/mol) võrrelduna teineteisest lõpmata kaugel paiknevate aatomitega
2. 2s, 2p 1, 3 2,6 8 3. 3s, 3p, 3d 1, 3, 5 2, 6, 10 18 * Alakihid täituvad: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s... * Elektronvalem väljendab elektronide jaotumist alakihtidele. -) 1. Leiame perioodilisussüsteemist elemendi elektronide koguaervu.; 2. Arvestades alakihtide orbitaalide mahtuvust, hakkame kirjutama elektronide arve alakihtide elektronidega täitumise järjekorras alakihtides. Nt: Na11/1s22s22p63s1; Fe26/1s22s22p63s23p64s23d6 * Elektronvalemi järgi saab kindlaks teha: perioodinumbrid (viimane number elektronvalemis), elektronide koguarv (liites astmed kokku), prootonite arv ehk tuumalaeng (p = e), väliskihi elektronide arv = A-rühma number (viimase astme kaudu), metallil on d- orbitaal (siis on B-rühma metall). * Isotoop sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid kuuluvad samale keemilisele elemendile.
6s1 6s2 5d1 5d2 5d3 5d4 Jne... 5f14 4f14 Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f) Näited: Zn: 1s22s22p63s23p64s23d10 O: 1s12s22p4 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d8 2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust.
6s1 6s2 5d1 5d2 5d3 5d4 Jne... 5f14 4f14 Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f) Näited: Zn: 1s22s22p63s23p64s23d10 O: 1s12s22p4 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d8 2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust.
annaabi.ee 
