e perioodi nr 3 4 2 4 s elektronkihtide arv 3 4 2 4 a väliskihi elektronide 3 7 2 2 n arv d s-,p-,d- või f-el. P P s d e oksüdeerija - + - + d redutseerija + + + - elektronskeem elektronvalem ruutskeem O +8|2)6) 1s22s22p4 1s 2s 2p O2- +8|2)8) 1s22s22p6 1s 2s 2p Mn +25|2)8)13)2) 1s22s22p63s23 p64s23d5 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d Mn2+ +25|2)8)13) 1s22s22p63s23 1s 2s 2p 3s 3p p64s23d5 3d Kumb elementidest on Kumb elementidest on metallilisem
| | 3- 2 -= 3-= ............................................................................... . )? ( ). ........................................................................................... . )? ( ). ............................................................................................ 13 5 A. - (S2)? ______( .) 1) 1s22s22p6; 5) 1s22s22p63s23p6; 2 2 6 2 2) 1s 2s 2p 3s ; 4) 1s22s22p63s23p4; 2 2 6 2 2 3) 1s 2s 2p 3s 3p ; 6) 1s22s22p63s23p6 4s2. -? ( .) ______ () -? ( .) ______ - ? ( .) ______ 1) Li+, 2) Fe2+, 3) Al3+, 4) K+, 5) Mg2+. . , ( ) -. ................................................................................... ) ) ? ( .) 14 5 . . A.
Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. 4He tekib tähtedele energiat andvas termotuumareaktsioonis 41H=4He+2b++2v. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide - lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on Heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust. Neoon (Ne) Neooni elektronvalem on 1s22s22p6 (täielikult täitunud väliskiht). Seetõttu on ta väga sarnane Heeliumiga. Neoonil on kõrge ionisatsioonienergia (21,56 eV). Neooni peamine erinevus Heeliumist on tema aatomi suhteliselt suurem polariseeritavus. Neoonil on suhteliselt madal keemistemperatuur(-245,9ºC) ja sulamistemperatuur (- 248,6ºC). Võrreldes Heeliumiga on Neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt Heeliumist on tahke Neoon tahktsentreeritud kuubikujulise kristallvõrega. Tavalistes
Neid kasutataksegi, et ühineda metalliiooniga, millest saab kompleksimoodustaja. Võtame näiteks alumiiniumiooni. Tavalisel alumiiniumi aatomil on selline elektonkonfiguratsioon; 1s22s22p63s23px1 Al3+ tekkel loovutatakse kolm elektroni ja seega jäävad orbitaalid tühjaks. Orbitaalid on need jõumõjualad, millega tuum manipuleerib elektronide kindlat liikumist, olekut. Igal juhul peale kolme elektroni loovutamist on skeem selline: 1s22s22p6 Seega on tühjaks jäänud kolm orbitaali ja alumiiniumioon, nagu ka enamik siirdemetallidest ergastab tänu uutele energilistele olukordadele. Kui metall on loovutanud elektrone, siis ta ergastub ja loob täiesti uue kuju ja omadustega orbitaalid vanade orbitaalide kokkusulandamise teel. Uusi orbitaale kutsutakse HÜBRIIDORBITAALIDEKS . Alumiiniumioon moodustab 6 uut hübriidorbitaali. Ühest 3s, kolmest 3p ja kahest 3d orbitaalidest moodustub 6 täiesti uut väga energiarikast
1) 1s22s22p63s23p4; 3) 1s22s22p63s23p2; 5) 1s22s22p63s2; 2) 1s22s22p63s23p6; 4) 1s22s22p6; 6) 1s22s22p63s23p6 4s2. Mitu elektroni on sulfiidiooni väliskihis? (Kirjutage elektronide arv.) ______ 3 B. Arvutage uuritud vee mööduv karedus (st Ca(HCO3)2 sisaldus vees mmol/dm ).
ioonilaengud on suured samuti kui kaugused ioonide vahel on väiksed (väiksed ioonraadiused). 1 11. Kirjutage välja iooni elektronstruktuur ja elektronvalem. Elektronstruktuur(kastid), elektronvalem(1s2jne). P-elemendid d-elektronid tugevalt seotud, kui täidetud, ei anta enam ära. Ga[Ar] 3d104s24p1 Ga3+[Ar]3d10. D- elemendid enne s-elektronid ja siis d-elektronid. Fe[Ar]3d64s2 Fe3+(2+)[Ar]3d5(6); N1s22s22p3 1s22s22p6 = [Ne] 12. Joonistage Lewisi struktuurid molekulile, radikaalile ja ioonile. nitraatioon, 3 erinevat struktuuri. Radikaalile vihikus. 13. Mis on resonants keemilise sideme teoorias? Joonistage molekuli, radikaali ja iooni tähtsamad resonantsstruktuurid. Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks
He2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. 4He tekib tähtedele energiat andvas termotuumareaktsioonis 41H=4He+2b++2v. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide a- lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust. Neoon (Ne) Neooni elektronvalem on 1s22s22p6 (täielikult täitunud väliskiht). Seetõttu on ta väga sarnane heeliumiga. Neoonil on kõrge ionisatsioonienergia (21,56 eV). Neooni peamine erinevus heeliumist on tema aatomi suhteliselt suurem polariseeritavus. Neoonil on suhteliselt madal keemis-(-245,90C) ja sulamistemperatuur (-248,60C).Võrreldes heeliumiga on neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt heeliumist on tahke neoon tahktsentreeritud kuubi kujulise kristallvõrega
annaabi.ee 
