·pöörduvaid, tasakaalulisi interaktsioone ·pidevat tekkimist ja re-formeerumist juba mõõduka temperatuuri juures ·dünaamilisi makromolekulaarseid struktuure ·interakteeruda makromolekulidel erinevate partneritega Mittekovalentsed interaktsioonid hõlmavad: ·laeng-laeng interaktsioon ·van der Waalsi interaktsioonid ·vesinikside Mittekovalentsete interaktsioonide tüübid Laeng-laeng interaktsioon Kahe elektrilaengu vaheline interaktsioon Coulomb`i seadus: F = k D-1q1 q2 r-2 k = 1/(4 0). 0 on vaakumi dielektriline läbitavus (8,85x10-12 J-1C2m-1) Dielektriline konstant D näitab mitu korda on elektrostaatiline interaktsioon antud keskkonnas nõrgem kui vaakumis Vesi D = 80, orgaanilised solvendid D = 1 - 10 Coulomb´i seadus elektrostaatilise interaktsiooni energia U (J) jaoks: U = k D-1q1 q2 r -1 Vastab energiale, mis kulub kahe, teineteisest lõpmata kaugel oleva laengu q1 ja q2 (C) toomisel teineteisest kaugusele r (m) Laeng-laeng interaktsioon:
tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. Laengu ühikuks on kulon. See ei ole SI-süsteemi ühik ja avaldub voolutugevuse ühiku ampri kaudu: 1 C = 1 A · s. Dimensioonita suurus on keskkonna dielektriline läbitavus. Vaakumis = 1, aines > 1. Keskkonna dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on jõud keskkonnas väiksem kui vaakumis. Elektrivälja tugevus Kirjutame Coulomb'i seaduse üles vektoriliselt. 1q1 q 2 F = r 4 0 r 3 Siin r tähistab vektorit, mille alguspunkt on ühel laengul ja lõpppunkt teisel. Olgu tema algpunkt laengul q1 ja olgu see laeng positiivne. Juhul kui ka q2 on positiivne, saame r F = Fel , kus Fel on Coulomb'i seadusega määratud elektrilise jõu suurus. Siit nähtub, r et positiivsele laengule mõjub jõud, mis tõukab teda esimesest (positiivsest) laengust eemale. r
a) laualambi pirn b) taskulambi pirn c) Ignalina tuumajaama reaktor 24. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = [GDP]eq[ATP]eq / [GTP]eq[ADP]eq 25. . Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on -45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 45*0,6 26. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D-1q1(C) q2(C-kulon) r-1(m) D - dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 1-10 Ühik J 27. Kas Na+ ja CH3COO-vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Etanoolis, sest etanooli ja vee eletrijõudude erinevus on 10kordne ja etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi. 28. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO- vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei, sest kumbaski ühendis pole elektronegatiivse elemendi(COF) küljes vesinikku. 29
kJ/mol kui kasutegur on 60%? 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? 23. Kas Na+ ja CH3COO- vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? (võivad olla erinevad ioonid) Vastus: 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO- vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? Vastus: U = k D-1q1 q2 r-1 U = elektrostaatilise interaktsiooni energia; r = kaugus [m]; D = dielektriline konstant; q1,2 = laengud; k = 1/(4 0). Suurust 0 nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ja tema arvuline väärtus on 8,85x10-12 J-1C2m-1 26. Kas Na+ ja Cl- liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Vastus: Kui laengud q1 ja q2 on erimärgilised, siis on energia negatiivne ja laengute kokkuviimisel teeb süsteem tööd
annaabi.ee 
