ampermeetriga. Ampermeeter töötab elektrivoolu magnetilisel ja mehaanilisel toimel. Elektrivoolu intevsiivsus sõltub laengu suurusest eristatakse tugevat voolu ja nõrka voolu. Tugevool on see kui vooluringi läbib ajaühikus suur elektrihulk. Si-süsteemis on voolutugevuseks 1A (amper). 1A on voolutugevus mis läbib ühes ajaühikus e ühes sekundis ühe meetri pikkuse juhib ristlõiget ühe kuloni suure elektrilaengu. 1C=6*1018e- 1A=1c/s si- süsteemis on elektihulga ühikuks 1kulon. 1kulon on elektrilaen mis läbib ühes ajaühikus ristlõiget voolu tugevus on juhis 1 amper 1C=1A*1s Teisendamine:1A=1000mA 1KA=1000A 1m A =1000 mikro amp 1MA=1000000A 1Ma=1000k a 1m A =0,001kilo A 1A=0,001KA 1MA=0,01m A 1A=0,0000001MA
Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehal Punktlaegu elektrivälja tugevus: E=q/4*pii*eps0*r2 1N/C- elektrivälja tugevus, milles punktlaengule 1kulon mõjub jõud 1njuuton F=q*E Superpositsioonipritsiip-selle kohaaselt võrdub laengute süsteemivälja tugevus üksikutest laengutest põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S
ÜLESANNE: Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V, sisetakistus on 0,2 ühendati 2 takistiga. Leia voolutugevus. *M illega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse need vooluringi? Voolutugevus mõõdetakse ampermeetriga, pinget voltmeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi ja voltmeeter ühendatakse rööbiti. *Mis on ja mida näitab elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada (1kulon, C). Elektromotoorjõud näitab, kui palju tööd tehakse ühikulise laengu läbiviimiseks kogu vooluringist. *Mis on sisetakistus? Sisetakistus on elektrienergia allika takistus elektrivoolule. *Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab? Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit; A=Uq, ühik 1 dzaul, J
kehal järelikult võib laengu suurust mõõta elektronide hulgaga. 7 Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). Keha omab laengu 1 C kui ta mahutab endas 6,2510 18 elektroni laengu. 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. 1.5 ELEKTRIVÄLI Elektriväli tekib laetud keha ümber. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektri- välja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga.
võrreldes 2x kiirusega. Ekin=mv2/2+Iw2/2 aja. Keha kiiruse muutumiseks mõjub mingi teine keha, muidu liiguks keha Pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. q1-q2=U=A/q =laengu ühtlaselt. (Newton I) ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega. Pinge volt, Inertsimoment:jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle kui laengu 1kulon ümberpaigutamiseks elektriväljas tehakse tööd 1J. Võnkesagedus:võngete arvu ajaühikus. Tähis on (nüü) =1/T, kus T roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel sama, mis tavalisel massil võnkeperioodide arv. Väljapunkti potentsiaal:Elektrivälja potentsiaal antud punktis, =mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu
suuruse määrab laengute suurus ja nende vahekaugus. 20 Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. Mõtisklus 1. Millest oleneb laengutevahelise jõu suurus? 2. Milline elektrihulk on üks kulon? 1. Mehaanilise jõu suurus oleneb laengute suurusest ja nende vahekaugusest. Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nebde vahekaugus, 2
Jõujooned on paralleelsed ja nende tihedus on ühesugune. Selline on elektriväli näiteks kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel. Niisugust süsteemi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatoreid kasutatakse elektroonikaseadmetes laengute kogumiseks ja hoidmiseks. Kondensaatori peamine iseloomustaja on selle mahtuvus C =q/U, kus q on ühel kondensaatori plaadil oleva laengu suurus ja U plaatidevaheline pinge. Mahtuvuse ühik on 1 farad (1F). See on mahtuvus, mille korral laeng 1kulon tekitab pinge üks volt. Farad on ülisuur mahtuvus. Praktikas kasutatakse tavaliselt kondensaatoreid , mille mahtuvus on mikrofaradites või veel väiksem. Magnetostaatika käsitleb ajas muutumatut magnetvälja. Sellise välja tekitab kas muutumatu alalisvool või püsimagnet. Nagu elektrivälja, kirjeldavad ka magnetvälja selle jõujooned. Need on mõttelised jooned, mille igas punktis on B-vektor joone puutuja sihiline. Ehk teisiti öelduna jõujoone
annaabi.ee 
