keskpunkti 4) kiir, mis langeb peegli poolusesse, peegeldub sümmeetriliselt optilise peateljega 26. Valguse murdumiseks nim. optilist nähtust, kus valguse üleminekul ühest keskkonnast teise võib tema levimissuund muutuda. 27. Valguse murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna langemispinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis. (joonis) -langemisnurk [1kraad] -murdumisnurk [1kraad] 2) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin/sin=n2/n1 - langemisnurk [1kraad] - murdumisnurk [1kraad] n2 - selle keskkonna abs murdumisnäitaja, kuhu valgus murdub [ühikuta] n1 - selle keskkonna abs murdumisnäitaja, mis asub valgusallikas [ühikuta] n2/n1 - suhteline murdumisnäitaja 3) Valguse murdumisel on valguskiirte käik pööratav. (joonised) 28. Absoluutseks murdumisnäitajaks nim
Polaaraladel on päikesekiirguse langemisnurk väga väike. Auramise käigus maapind jahtub. Ekvaatoril on öö ja päev kogu aasta ühepikkused. 60.laiuskraadidel on ülekaalus Lääne-ja edelatuuled. Poolustel idatuuled. Kliimat kujundavad tegurid 1. geograafiline laius (asend), millest sõltub päiksekiirguse hulk 2. valitsevad õhumassid ja tuuled 3. mere (ookeani) lähedus ja hoovuste mõju 4. pinnamood (mäestike, tasandike kõrgus merepinnast ja asetus) 1. 1kraad ll, 2. aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid, aasta keskmine temp. 13kraadi, sademeid üle 1000mm 3. ookeani lähedal, ekvatoriaalne vastuhoovus kaudselt 4. paikneb kõrgell mäenõlval, siis temp ja sademete hulk madalam, kui samal laiuskraadil olevate tasandike aladel. 1. 65kraadi pl 2. temp. kõikumine suur, sademeid vähe 250-500mm 3. mere ääres, Põhja-Atlandi soehoovus, kuid pole otsest mõju 1. 49kraadi pl, parasvööde 2. temp
Temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatiline gradient:Õhu jahtumist adiabaatilisel tõusmisel iseloomustab temp.adiabaatiline gradient.Selle all mõistetakse temp.langust ühe pikkusühiku kohta vertikaalis.Tavaliselt võetakse vertikaalsihis pikkusühikuks 100m.Adiabaatilisel tõusmisel langeb nii kuivas kui ka küllastamata niiskes õhus temp.ca 1kraadiC võrra 100m kohta.seda temp. muutust nim. Kuivadiabaatiliseks gradiendiks ja tähistatakse a (=1kraad/100m).Temp. langust adiabaatilisel tõusmisel veeaurust küllastunud õhus iseloomustab märgadiabaatiline gradient a`. Selle all mõistetakse temp.langust 100m kohta niiskusest küllastunud õhus.See sõltub rõhust ja temp.Madalamates õhukihtides valitseva rõhu ja temp.juures a`=0,5-0,6 kraad/100m. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning
mikroparameetritest. Gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n = N / V (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek järgmiselt: p = 3/2 nEk . Sellest järeldub, et Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant. 4. ABSOLUUTNE TEMPERATUUR JA TEMA SEOS KESKMISE KINEETILISE ENERGIAGA. Absoluutne temperatuur – temp, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Tähis on T ja skaala jaotise väärtus 1K=1kraad. T=t+273,15 K ehk t=T-273,13 kraadi. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 ˚C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. . Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. 5. MOLEKULIDE KIIRUSED. MOLEKULIDE JAOTUS KIIRUSE JÄRGI. Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temperatuuril on kergemate
Mida väiksem on tasasem maksimaalne veeauru gradiendiks ja tähistatakse a kondensatsiooninivoo on allpool piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama rõhk väiksem kui väikeste osakeste (=1kraad/100m).Temp. langust adiabaatilisel konvektsiooninivood. Mida suurem on nende pinna kohal on veeauru rõhk suurem. korral Kondenseerumiseks sel puhul tõusmisel veeaurust küllastunud õhus
annaabi.ee 
