Kõvitsa kissell 500g kõrvitsat, 0,5 klaasi vett, 2spl toiduõli, 100g suhkrut, 1l piima, näputäis vaniljet või kaneeli, 4spl kartulijahu. Kõrvits puhastada ja tükeldada, hautada vähese vee ja õliga kaane all pehmeks. Saadud mass hõõruda läbi sõela, lisada suhkur ja maitseained ning 3klaasi piima, kuumutada keemiseni, lisada siis segades 1kl piima, milles on lahustatud kartulijahu, ajada keema ja tõsta maha. Serveerida puhastatud kõrvitsa seemnetega ja jahutatud marjamahlaga.
eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm
Toime: · rahustav, röga lahtistav, seentevastane ja antibakteriaalne, tugev higistamaajav, puhastav, valuvaigistav. · - köhavastane ja rögalahtistav · - peapöörituse, reumavalude vastu · - neeru- ja põiekivide korral · - stimuleerib seedenõrede eritumist · - madaldab vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli Nurmenuku tee migreeni, peavalude, peapöörituse, unetuse korral: Võta 2tl õisi ja 1tl kuivatatud ning peenestatud juurt, vala peale 1kl vett ja lase keema. Lase tõmmata 5 minutit ja kurna. Tarvita kogu tee 2-3 jaos päeva jooksul.
Lehttaigen- küpsised(keelekesed), pirukad, saiakesed ja tordipõhjad Liivataigen- küpsised, tordi- ja koogipõhjad Muretaigen-pirukad, salatikorvikesed ja küpsised Biskviittaigen-tordipõhjad, küpsised, rullbiskviit Keedutaigen-tuuletakud Taignate koostis Muretaigna koostis:1muna, 200g jahu, 125g võid, 1tl küpsetuspulbrit, 2dl suhkrut Biskviittaigna koostis:150g jahu, 75g kartulitärklist,1kl suhkrut, 1muna, vanillisuhkurt Keedutaigna koostis: ½ kl piima või vett, 25 g rasva, 100 g jahu, 23 muna, soola Filotaigna koostis: 5 kl sõelutud nisujahu, 5 sl oliiviõli, u. 2,5 kl vett, 2 sl lahjendatud äädikat, (lahjenda 9% äädikas veega pooleks), soola Lehttaigna koostis: 600 g jahu,400 g võid,1 muna,soola,1 tl sidrunhapet,1,5 kl külma vett Liivataigna koostis: 300 g võid,200 g suhkrut,2 muna,soola,500 g jahu,1 tl küpsetuspulbrit või söögisoodat
4. IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. D. Tunnetusprotsesside areng õpiraskustega lastel. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist väliskeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!). Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega: LRÕK, RÖK ja täiskasvanud. Täiskasvanud tundsid ära 72%, tavakooli lapsed 57%, abikooli lapsed 0%. Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27% → Taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel). Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks.
kõige tugevam ärritaja. Sellepärast kasvab liha söömisel mahlanõristus maksimaalseni juba seedimise esimestel tundidel. Imendudes verre, stimuleerivad liha seedeproduktid mao talitlust paljude tundide jooksul. Süsivesikuid maos ei seedita, sest on happeline keskkond, pole süsivesikuid lagundavaid fermente, sest nad toimivad ainult leelises keskkonnas. Rasv pidurdab maomahla teket (isegi 1-2 tunniks). Samuti pidurdab maomahla teket kange alkohol. Väheses koguses veini (1kl) soodustab jällegi maomahla teket. Maomahla sekretsiooni faasid: - reflektoorne faas ,,isumahl" tekib kui: a) tunneme head lõhna; näeme, mõtleme või räägime millestki maitsvast; b) toit on suus, alles närime; c) süües iga päev teatud kellaajal siis selle aja lähenedes hakatakse juba automaatselt ,,isumahla" tootma/eritama. Mida rohkem ,,isumahla" on, seda kiiremini hakatakse toitu seedima, selle tagajärjel tekib rohkem maomahla ning
Töövõime kõikumine VAA puhul: kord suudetakse keerulisemate toimingutega toime tulla, teine kord ei taluta ka väiksemat pingutust, ei ole stabiilne. 3. Tunnetusprotsesside erisused üldiste õpiraskuste korral. Taju iseärasused. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist välikeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!) Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega LRÕK, RÖK ja täiskasvanud. Täiskasvanud tundsid ära 72%, tavakooli lapsed 57%, abikooli lapsed 0%. Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27%. taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel) Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks.