Magistritöö inimgeograafias. 10. Metspalu, P. (2005) Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel. Magistritöö inimgeograafias. Tartu Ülikool, geograafia instituut. 11. Neuman, M. The Compact City Fallacy. (2005) Journal of Planning Education and Research, 25:11-26. 12. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989a) Cities and Automobile Dependence. Aldershot: Gower. 13. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989b) Gasoline consumption and cities: a comparison of US cities with a global survey. Journal of the American Planning Association, 55, pp. 2437. 14. Spit, T. J. M. and Kreukels, A. M. J. (1991) Financing Urban Development and Urban Renewal; the Dutch Case, paper presented at the International Symposium on the Finance of Urban Development, Munich. 15. Zagorskas, J., Burinskien, M., Zavadskas, E., Turskis, Z. (2007) Urbanistic assessment of city compactness
Samuti võrreldakse sügist helmintofaunat kevadisega ja tuuakse välja nende erinevused ja võimalikud põhjused. Lesta parasitofaunat on Läänemeres varem pôhjalikult uuritud. Monogenea detailne uurimine Malmberg´i poolt 1970. a, Nematoda Fagerholm´i poolt 1982. a, Trematoda ja Cestoda 1970. a Reimer´i poolt. Lesta üldist parasitofaunat on uurinud Grabda (1971), Möller (1974), Waluga et al., (1986), Sulgostowska et al., (1987), Thulin et al., (1989B) jne. (Vismanis, Kondratovics, 1994). Ulatuslik uurimus "Diseases and Parasites of Flounder (Platichthys flesus) in the Baltic Sea" avaldati 1994. a Baltic Marine Biologist Publication´i poolt. Proseminaritöö I käsitles hallhülge (Halichoerus grypus) helmintofaunat Läänemere idaosas. Ajalist piirangut arvestades, puudus materjal ja vôimalus seda teemat hetkel edasi arendada. Sellest tingituna on uurimise alla vôetud lest, kes on hallhülge üks toiduobjektidest
loomulikus keskkonnas (kodustes tingimustes), mistõttu võib eeldada, et laps käitus tavapäraselt. Mängusituatsioonis oli tegemist dialoogiga uurija ja lapse vahel. Laps vastas küsimustele, esitas ka ise täpsustavaid küsimusi. Selgus, et laps tuli toime vooruvahetusega, suutis teemas püsida, kuid teema edasi arendmine jäi enamasti täiskasvanu kohustuseks. Kodeeriti nii uurija kui ka lapse repliigid. Lapse repliike vestluses analüüsitakse Bishopi (1989a, 1989b) uurimuses avaldatud kodeerimisjuhendite järgi (vt Tekstiloomeoskuse õpetamine 21 kodeerimisjuhis Kadri Perk, 2011). Ütlusi analüüsitakse tüüpide osas üldiselt ning eraldi pragmaatilise sobivuse osas. Analüüsitakse, millised ütluse tüüpe laps dialoogis kasutab ning millised neist on valdavad. Dialoogis on enamus tema algatustest avaldused (61% algatustest) või
annaabi.ee 
