Brasil kerkis dzunglisse uue pealinnana, kuna Sao Paolo ja Rio de Janeiro võitlesid pealinnastaatuse üle. Brasiilias on piisavalt niiskust ja vett aedlinna jaoks. Linnasüdames ongi aedlinn. Hollandis oli rühmitus de Stil. Rietveld - arhitekt, tegutses ka tarbekunstnikuna. Schröederi maja. tool. Nõukogude liidus alustati pärast Stalini surma funktsionalismiga, kuna neoklassitsism oli kallis. Neoklassitsismist loobuti käsu korras. USAs Venturi 1970nendatel aastatel propageeris neoklassitsismi/postmodernismi - tagasipöördumist vanade tuntud arhitektuuristiilide poole, näiteks klassitsism ja barokk. Kuid jäi vaid ajakirjadesse, ise nimetas seda postmodernismiks. Tuntuimaid funktsionalislikke ehitisi - Sidney ooperiteater, projekteeritud Taani arhitekt Hudsoni poolt. Omapäraseks teeb hoone laevapurje taoline katus. Pompidou keskus Pariisis. väljast tehasehoone laadne. torud välisfassaadil. R. Piano ja Rodgers. Piano olulisem.
Inimesed tarbivad meelsasti, sest raha väärtus väheneb, laenud ja arved, ka palgad makstakse veidi odavama rahaga. Hüperinflatsioon mõjub majandusele halvasti, kõik on ebakindel, keegi ei säästa enam ja levib elupõletaja mentaliteet. Majandus vajab tarbimise kõrval ka säästmist, sest nii tekib rahakapital, mida saab investeeringuteks laenata. Kui inflatsiooniga tööpuudus ei vähene, siis seda nimetatakse stagflatsiooniks. Stagflatsioon oli lääneriikides 1970nendatel aastatel. Deflatsioon (ladina keeles ärapuhumine) on hindade langus ja raha ostujõu kasv. Tavaliselt lõppeb majanduskasv ja suureneb tööpuudus. Raha väärtuse kasv soodustab säästmist ja pidurdab tarbimist. Laenud ja arved tuleb tagasi maksta kallimas rahas ja see vähendab ettevõtlikust. Mõelge ka raha tähendusele. Rahal on mitu ülesannet maksevahend, väärtuse mõõt (kelle töötund on kallim või milline auto on kallim), kaup (rahaga kaubeldakse), aare
sellesse riiulisse. Oli vaja mõtlevat jõudu, kes suudaks analüüsida. Teater peab tegelema enesetunnetusega. Siis tekibki rezissuur. Oli vaja kedagi, kelles tekiks terav tunne ja tajuks teatriprotsesside ebanormaalsust ja tahaks luua selliseid lavastusi, mis ta ise tahaks laval näha. Ühes lavastuses mitu etendust korraga tegelikult ka võimalik, Vassiljev lavastas Dostojevski ,,Kurjad vaimud". Paik suur tühi maja 1970nendatel. Otsustas selles majas lavastada. Pani kõik eri liinid hargnema eri korrustel ja korterites. Vaataja pidi ise valima, millest ta ilma jääb. Ta viis teatri absoluuti. Näitas eredalt teatri armetust võrreldes teiste kunstiliikidega.
annaabi.ee 
