suurem. See sai eriti populaarseks dzässbassistide hulgas, nagu Jaco Pastorius 1970ndatel ning Marcus Miller 1980ndatel. Jaco Pastorius eemaldas oma bassilt krihvid ning tegi krihvideta bassi (fretless bass) kuulsaks üle kogu maailma. Tänapäeval valmistavad kitarritootjad ka krihvideta alternatiive oma tavalistest krihvidega mudelitest, nagu näiteks Fenderi 1990ndal aastal valmistatud Fretless Jazz Bass (joonis 13). Rickenbackeri 4001S, mis lasti välja 1964ndal aastal tõi suurt edu ning kuulsust firmale, kui sellega mängisid Paul McCartney 1960ndatel ning hiljem Chris Squire ansamblist Yes 1970ndatel. Rickenbackeri bassid tunneb ära nende eripärase pea ning kere kuju järgi (joonised 14 ja 15). Joonis 14. Rickenbacker 4001 pea. Joonis 15. Rickenbacker 4001 kere. Kui 1960ndatel aastatel sai rokkmuusika väga populaarseks, hakkasid veel paljud firmad tootma elektrilisi basskitarre. 1960
1956 Suessi kriis vt eespoolt. Kümned tuhanded palestiinlased põgenesid okupeeritud aladelt ja asusid elama põgenike laagritesse (Egiptusesse, Jordiaaniasse). Eraldi neile rajatud põgenike laagrid tekkisid Jordani jõe läänekaldale ja Gaza sektorisse. Elu põgenike laagris tingis erinevate rühmituste tekkimist, mis seadsid oma eesmärgiks Iisraeli riigi hävitamise. Need rühmitused ühendati Palestiina Vabastusorganisatsiooniks (PVO) 1964ndal aastal. PVOd toetasid Araabiamaad (Egiptus, Süüria). 1967 puhkes 6-päevane sõda Iisrael tungis kallale Jordaaniale, Süüriale tahtis anda Araabiamaadele ennetava löögi. Iisrael hõivas 6- päevaga väga suured alad Egiptuselt, Jordaanialt ja Süürialt. Iisraelil olid väga head õhujõud. Egiptuselt hõivati Gaza sektor ja kogu Siinai poolsaar. Süürialt hõivati Golani kõrgendik. Jordaanialt hõivati Jordani läänekallas. Okupeeritud aladel elasid peamiselt palestiinlased.
saavutama sama eesmärgi, kuid see, millises vormis liikmesriik seda teeb, mis meetoditega ja mis viisil, see on liikmesriigi enda otsustada. Direktiiv jätab liikmesriikidele tugevalt vabamad käed kui määrus. Jätab otsustamisvabaduse. Kui aga riik jätab direktiivi realiseerimata, ei võta seda üle, sel juhul võib isik oma riigiasutusega vaidluses viidata direktiivile. Siseriiklikud sätted ei saa üle olla asutamislepingust kui iseseisvast õigusallikast tulenevast. Kuigi algul, 1964ndal aastal kohandati seda printsiipi ainult EÜ lepingute suhtes, laiendati seda põhimõtet hiljem kõikidele õigusaktidele. Põhimõte annab selge juhtnööri, kui tekib konflikt, kas vaadata siseriikliku või EL lahenduse poole, kuid probleem on selles, et see ülemuslikkuspõhimõte on ju keeld siseriidis, selliste õigustaktide vastuvõtmiseks, milles nad oleksid vastuolus ühenduse sätetega. Me ei saa sobivama lahenduse jaoks midagi teha. On olemad rahvuslik õiguskord
annaabi.ee 
