tate.org.uk/servlet/ViewWork? cgroupid=999999961&workid=7232&searchid=8518&tabview=text http://www.frieze.com/issue/review/allen_jones/ Claes Oldenburg Claes Thure Oldenburg sündis 29. Jaanuar 1929 Stockholmis. Kuna ta isa oli Rootsi diplomaat, siis kolisid nad 36ndal aastal jäädavalt USAsse. Oldenburg õppis 1946-1950 Yales kirjandust ja kunsti. 1952 kuni 1954 võttis ta joonistamis, maalimis ja anatoomia kursuseid juurse Chicago Kunsti Kolledzis ninf Maalimis koolis Saugatuckis 1956ndal aastal kolis Oldenburg NY-sse ja astus noorte kunstnike kommuuni. Ta töötas muuseumi raamatukogus ja kasutas seda võimalusen õppda kunstiajalugu. Tema tutvus teiste kunstnikega, kel oli raskusi Abstraksest Erkspressionismist edasi likumisega. Nende kõigi eesmärgiks oli oli nihutada piiri küsimuse ,,Mis on kunst?" suhtes. Nad alustasid ,,happeningide" korralsamisega, mis said eeskuju Euroopast, 20ndate dadast. Tema esimene abikaasa (19601970) Pat Muschinski, kes aitas tal
kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks. Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine.vabamad võimalused tänu Stalini kultuse hukkamõistmisele 1956ndal aastal.Avangardism.Regilaulu taasavastamine ja isikupärane kasutamine: Veljo Tormis Varases loomingus avangardismi väljendusvahendid, aastatepikkune töö eesti regilauluga ja teiste läänemere rahvaste vanade lauludega viib oma autoristiili väljakujunemiseni. Tähtsus: Regilaulu "isa". Teosed: kooriteosed `Pikse litaania', `Raua needmine' , kooritsüklid `Kalendrilaulud', regilauludel põhinev lavateos `Eesti ballaadid', poliitilise alatooniga
See jätkub ka tema hilisemas loomingus. „Närvitrüki“ autorite puhul (Üdi ja Liivi ) on märkimisväärne mitteluulelise luule esiletõus. 60ndate luule muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate 70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest. Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam
annaabi.ee 
