kohalikke omavalitsusi puudutavaid küsimusi nagu regionaalpoliitika, keskkond, haridus ja transport. Regioonide komitee ülesandeks on esitada kohalikke ja piirkondlikke seisukohti ELi õigusaktide kohta. Seisukohti väljendatakse, esitades komisjoni ettepanekute kohta arvamusi. Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab.Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal ELi kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht EL. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Laura Reisberg VAHETUSTEOORIA Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud
Lähte Ühisgümnaasium Euroopa institutsioonid Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht. Viimased parlamendivalimised toimusid 2004. aasta juunis. Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu
koosseisu kuuluvate volinike arvu.Lõplik arv määratakse kindlaks nõukogu otsusega.Volinikud määratakse siis rotatsiooni korras, pidades silmas, et liikmesriigid oleksid õiglaselt esindatud.Eesmärk on tagada kõikide liikmesriikide rahvastiku ja territooriumi suuruse arvessevõtmine. Euroopa Parlament Hans-Gert Pöttering on Euroopa Parlamendi president Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab.Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning valida võib iga ELi kodanik, kes on valimisõiguslikuna arvel.Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste ELi institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist
annaabi.ee 
