aastal. Selle tähtsaim alaline nõukogu on Julgeolekunõukogu milles on 15 liiget. Neist 10 vahetuvad ja 5 on alalised liikmed. Viimased on Hiina,NSVL,Prantsusmaa, Suurbritannia,USA. See saab määrata nt. sanktsioonid(naftamüügikeeld Iraagile) või saata rahutuse piirkonda rahuvalvajaid.Ainuke ÜRO üksus mis võtab vastu täitmiseks kohustuslikke resolutsioone. Peakontor New Yorkis. Allasutused- UNICEF, ILO, UNESCO. NATO Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon Asustatud 1949aastal. On sõjalispoliitiline liit.Asutajaid oli 12, nüüd liikmeid 28. Peakorter asub Brüsselis. Juhiks on peasekretär,praegu Jens Stoltenberg. Eesti kuulub selle alla 2004. Aastast. NATO sõjalised missioonid-nt Afganistan. Artikkel 5-kollektiivne kaitse 9. Kohalikud omavalitsused ja maakonnad. Linna-,valla-ja omavalitsused, 15 maakonda 10. Eesti poliitiline süsteem: seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üldiseloomustus! (ptk.3.1.,3.2.,3.4.)
SCHENGENi ALA viisavabadus-puudub passikontroll, puuduvad piiripunktid, on olemas schengeni viisad mingi riikidele. Kui mingi schengeni riik teeb mingile isikule piirangud, siis on sul piirangud tervele schengeni piirkonnas liikumiseks. Kuulub 27 riiki. Scengenist puudub Küpros, kuna tal pole korralikku piiri. Suurbrittanija ei taha, Iirimaa ka ei taha kuna neil on leping Suurbritanniaga. Tolli Liit- kaubandus kokkulepped. EUROOPA NÕUKOGU ( Council of Europe)- Loodud 1949aastal, palju liikmeid 47 liiget, peakorter Strasborgis. Vana organisatsioon, tegeleb peamiselt inimõiguste küsimustega, inimõiguste kaitse,õigusriigi ja demokraatia arendamise ja kaitsega, arendab kultuuri ja ühtset Euroopat. Lisaks antidoping, meditsiin. On kõige laiahaardelisem Euroopa nõukogu üldse. Peasekretär Norrast. Regulaarsed kooskäimised, nende alla kuulub Euroopa Inimõiguste Kohus. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS- ( eraldiseisev üksus , Ei OLE EL-iga SEOTUD)- igaüks, kes tunneb ,
ideeks oli minimeerida primaarse ressursi liikluskulud isotroopses ruumis, arvestades nii tootmist kui müüki.Seda kasutades peab arvestama, et see mudel püüab näidata kuidas oleks mõistlik paigutada tööstus nii, et tööstuse omanik saaks võimalikult suurt kasumit. Eestis on 4 seda mudelit võimalik kasutada ntks Ida-Virumaal. Linnade suuruse jagunemist rahvaarvu järgi selgitas 1949aastal Ameeriklane G.K Zipf. Selle järgi on iga linna rahvaarv ja positsioon võrreldes teiste linnadega standartselt lineaarne. Pi=P1/Ri Pi-linna rahvaarv, P1-kõige suurema linna rahvaarv, Ri-linna positsioon suuruse järgi teiste linnade hulgas. Seda mudelit tõlgendatakse primaarse linnamõiste kaudu. Walter Christalleri uurimuse eesmärgiks oli selgitada kuidas riikide asustus areneb ruumiliselt ning kuidas eri suurusega linnad üksteise suhtes paiknevad. Ta nägi seost linna
annaabi.ee 
