toimunud ühtegi uuendust. Kehtestas ka Breznevi doktriini, uus venestamine, maj mahajäämus suurenes, kujunes dissidentlus J. ANDROPOV NSVLi juht 19821984 K. TSERNENKO NSVLi juht 19541985 A. SALZENITSÕN kirjutas raamatu Gulagist, sai 1970 Nobeli kirjanduspreemia A. SAHHAROV vesinikupommi leiutaja, inimõiguste eest võitleja NSVLis, 1975 sai Nobeli rahupreemia N. KAROTAMM (juunikommunist, eestlane) ENSV EKP I sekretär 19441950, arvestas eestlastega ja selle tõttu ei olnud Moskvale meelepärane. Kõrvaldati ametist EKP VIII pleenumil, süüdistati kodanlikus natsionalismis J. KÄBIN (VM'l sündinud eestlane) ENSV EKP I sekretär 19501978, kuulekas Moskva käsu täitja, samas arvestas ka ENSV huvidega K. VAINO ENSV EKP I sekretär 19781988, venestaja, lähtus valitsemisel vaid Moskva huvidest 3. AASTAARVUD NSVLi juhtide valitsemisaastad: STALIN 19221953 N. HRUSTSOV 19531964 L. BREZNEV 19641982 J
ENSV AJALUGU Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike
Argument: Eesti meestel oli võimalik valida, kelle poolel II maailmasõjas sõdida. Seisukoht: Ei nõustu, sundmobilisatsioon. Polnud kahte valikut ühel momendil. J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" A. Viirlaid ,,Märgitud" A. Viirlaid ,,Ristideta hauad" 22.05. 09 ENSV · Haldusjaotus kõigepealt territoorium vähenes 5 % võrra (Narva jõe tagused, Petseri ja selle ümbruse võrra). 19441950 püsis veel selline haldusjaotus nagu EV (maakonnad, vallad). Maakondi rohkem Läänemaast eraldati Hiiumaa, Tartumaast Jõgevamaa, Virumaa jagati kaheks: Jõhvi ja Rakvere. Kadus täiesti Petserimaa (Vene koosseisu, järelejäänud liideti Võru või Põlva maakonnaga). 1950 kaotati maakonnad, asemele tulid rajoonid, valdade asemele külanõukogud
annaabi.ee 
