puuduvad arhiivides andmed. Jätkusõda v Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. v Uue hoo sai Eesti vabatahtlike Soome siirdumine sisse Jätkusõja ajal 1942st aastast alates, mil oli juba selgunud ka sakslaste soovimatus, vähemalt esialgu, anda Eestile iseseisvust. Jätkusõda v Tõeliselt massiliseks muutus liikumine aga 1943ndal aastal, mil Soome vajas eriti abi oma võitluses pealetungiva Nõukogude Liiduga. v Üha vähem nähti mõtet võidelda saksa mundris ja üha rohkem nähti vajadust teha seda Soome mundris Karjala Kannasel. v Soome Jätkusõtta siirdus ka küllaltki palju juba kogemusega võitlejaid eesti Ida ja Politseipataljonidest, kes enam ei soovinud võidelda vaenulikel Samaaria lagendikel ja Volhovi soodes ning eelistasid oma aastase
ka poeg Ülot sõitma koos temaga. Hiljem Liisi ja Heli enam Eestit ei külastanud. 1929. aastal tutvus Saar Tallinnas Magda Takiga. Kuna Liisi ja Heli Saare tagasitulek kodumaale näis heliloojale üha suurema küsimärgina, arenes tutvus Magda Takiga peagi ühiseks kooseluks. -4- Vanadusperioodil oli Magda Saarele hoolitsevaks abikaasaks. Kuigi kooselust sündis tütar Tuuli, pidas helilooja kirjavahetust ka Heliga. 1943ndal aastal läks Saar Tallinnasse tööle, olles seal 1963nda aastani. Oktoobris tuli Hüpassaarde tagasi, kuna tervis halvenes ja pidi loobuma igasugusest tööst. 28.oktoobril Mart Saar suri. 3.novembril maeti Mart Saar Suure-Jaani kalmistule. Saare mälestuseks püsitati Tartusse monument. 1.4 MART SAARE LOOMING Tema loomingusse kuulub: • 350 koorilaulu. • 180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu.
..."): Tuuled tulevad, Kaeblikult kiunlevad. Tuhmuvas kullas on võrad. Vaikuse tusased öökullid liuglevad. Mullas ja hinges on mõrad. [---] Alliksaare loomingu näiteid Saksa okupatsiooni ajal avaldati Alliksaare esimesed luuletused. 1943ndal aastal ilmus Postimehes Lydia Koidula 100ndaks sünniaastapäevaks kirjutatud rahvusromantiline, pessimistliku alatooniga ,,Kirjaneitsi mälestuseks". 1944ndal aastal avaldati tema teine luuletus ,,Suur aimus", mis on välja jäänud kõigist tema kogudest. See kannab tugevalt tolle aja märki. Alliksaare vangilaagriaegne kirjasõber Leo Metsar töötas ajalehe toimetuses ning Artur pakkus talle üht oma luuletust ,,Kevadmälestus", mis ilmuski 1958ndal aastal. Selle meeleolu
annaabi.ee 
