kirikutornid, hoone seinte valgustamine on suhteliselt populaarneka siis, kui tegemist on kaubandusliku hoonega (Kaubamaja). Samuti on väga äratuntavaks tehtud Tigutorni torn, mis öösel on vägagi äratuntav ja segiaetamatu. 24 3.5 Maamärkide jaotus vastavalt ehitusperioodile. Esmalt on antud töös toodud maamärgid ehitamisaja järgi jagatu nelja perioodi. Esimesse perioodi on pandud maamärgid, mille ehitusaeg on enne 1940ndat aastat, teine periood sisaldab Nõukogude aegseid ehitisi, ehk siis aastaid 1940-1991, kolmas on taasiseseisvunud Eesti esimene periood, aastad 1991-2000 ning viimane perioodiks on aastad 2000-2008. Vastava jaotuse järgi leiti, et esimesel perioodil ehitati 5, teisel 6, kolmandal 3 ning neljandal ja kõige lühemal perioodil on ehitatud 5 maamärgi staatusega hoonet Tartus (vt. Lisa 3). Seega läbib Tartu hetkel uuenduskuuri, kus nüüdisaeg hakkab linnapildis domineerima. Linn on
erisused. Reg eelk kohtuvälist menetlust, alates sellest, mis õigused on ajutisel halduril, kõik, mis tehakse varaga jne. Kohtuvälist men on rohkem p men-s. lisaks neile kahele seadusele, on veel üks seadus- tsiviiltäitemenetluseseadustik. Haldur varaga seoses peab vara müüma. Kõik, mis puudtab vara müüki, seda reg-b tsiviiltäitemen seadustik, erandid tulenevad pankrotiseadusest. Pankrotiseaduse kujunemine. Eesti I- 01.09.1992. Oligi eesti ajaloo I pankrotiseadus. Enne 1940ndat toimusid p menetlust, aga Eestis seadust ei olnud. Jäid kehtima Tsaari-Vene seadused, BES, p men reg kohtumen seadus, kaubandusliku kohtumen seadustikud. 1990ndate algus- ei olnud vana seadusi võimalik kasutada, mis oleksid sama maj olukorra jaoks kehtivad. On esimene turumajanduslik seadus, mida vastu võetakse. Ei olnud võimalik korrga teha hea seadus. Parandatud on kahel korral (suuremad parandused), 1996 (kehtima 02.02.1997), 2003 (01.01.2004- uus redaktsioon, põhineb
Germaani süsteem või minna Skandinaavia teed? Ehk... Romaani-Germaani süsteemi puhul tuleks ette valmistada kodifitseeritud tsiviilõigus vs. Skandinaavia süsteem, kus oleks lihtsalt üksikud seadused. Viimane oli ahvatlev mõnede seadustega kiirem, siis neid luua. Kas Romaani või Germaani süsteem? Romaani süsteem seda süsteemi tunti kõige paremini, palju asju üle võetud Prantsuse tsiviilkoodeksist; Germaani süsteemi kasuks rääkis ajalooline traditsioon, see mis oli enne 1940ndat aastat. Valikute puhul mängis rolli praktiline asjaolu oli olemas seaduse eelnõu, kus oli välja töötatud asjaõigus. Kõige kiirem oli olukord asjaõigusega. Mingisuguseid norme polnud maaomanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Lihtsaim oli asjaõigusseaduse loomiseks aluseks võtta 1940. koostatud tsiviilseadustiku asjaõiguse eelnõu. See pani paika ka süsteemi meie tsiviilseadustik saab olema pandektilise süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest
süsteem või minna Skandinaavia teed? Ehk... Romaani-Germaani süsteemi puhul tuleks ette valmistada kodifitseeritud tsiviilõigus vs. Skandinaavia süsteem, kus oleks lihtsalt üksikud seadused. Viimane oli ahvatlev – mõnede seadustega kiirem, siis neid luua. Kas Romaani või Germaani süsteem? Romaani süsteem – seda süsteemi tunti kõige paremini, palju asju üle võetud Prantsuse tsiviilkoodeksist; Germaani süsteemi kasuks rääkis ajalooline traditsioon, see mis oli enne 1940ndat aastat. Valikute puhul mängis rolli praktiline asjaolu – oli olemas seaduse eelnõu, kus oli välja töötatud asjaõigus. Kõige kiirem oli olukord asjaõigusega. Mingisuguseid norme polnud maaomanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Lihtsaim oli asjaõigusseaduse loomiseks aluseks võtta 1940. koostatud tsiviilseadustiku asjaõiguse eelnõu. See pani paika ka süsteemi – meie tsiviilseadustik saab olema pandektilise süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest
annaabi.ee 
