barbarismi vastu Luule 20.saj alguses 20.saj eesti luules etendasid rolli eelkõige noor-eesti aja autorid G.Suits, E.Enno, V.Ridala. nende looming järgis uusromantilist, eriti sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Esile kerkisid Under, Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, , sakslane Rilke ja saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920nda aasta paiku tekkis ajaluule, mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja nimelt ahistava aja kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920ndate aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailmalõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundi võtteks oli hüperbool ehk kunstiline
Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`ivaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Bresti rahu: (58) sakslastele loovutati sakslaste maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, 11. VERSSAILESI RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED Esimese maailmasõja lõppedes 1918 aastal tuli Pariisis kokku rahukonverents. See kestis 1920nda aastani. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W.Wilson. Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping. Leping sätestas järgmisi: 1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 %
Enne sõda oli USA Euroopa riikidele võlgu. Sõja ajal Euroopasse tarnitud toodanguga tasus USA võlad ja tegi Euroopa riigid oma võlglasteks. Wilson esitas niinimetatud 14 punkti. Need sõnastasid põhimõtted millistel tulnuks sõlmida demokraatlik õiglane rahu. Isolatsionism, majanduslik õitseng Wilsoni peaeesmärgiks oli rahvasteliidu loomine. Rahvasteliit ei pälvinud USAs heakskiitu ja Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Vabariiklik partei võitis ka 1920nda aasta presidendi valimistel. Presidendiks sai Warren Harding. Suri ära. Järgmiseks presidendiks Calvin Coolidge. Vabariiklaste valitsemise ajal kujunes välja välispoliitika, mida nimetati isolatsionistlikuks. USAs eitati poliitilisi liite Euroopa riikidega ja selliseid liite, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. Oma huve realiseeriti majanduspoliitika kaudu. USA tähelepanu pöördus peamiselt Aasiale. Vabariiklased olid riiklikku sekkumise põhimõttelised vastased
annaabi.ee 
