Saj lõpp. Orkestri kõlavärvide peened nüansid ( vaba vormi käsitlemine ) Maailma heliloojad: Claude Debussy – esimene impressionistlik teos „Fauni pärastlõuna“ Eesti: Mart Saar klaverilooming Neoklassitsism – Euroopa, 1920. aastad Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele Suured ortkestrikoosseisud asenduvad väiksemate ansamblitega Maailma heliloojad: Igor Stravinski „Balletid“(1920aastate looming) Eesti: Jaan Rääts „III sümfoonia“(1959) Ekspressionism – 20. saj alguse modernseim suund. Austria, Saksamaa Mõttelaad I MS põhjustatud negatiivsetest meeleoludest Märksõnadeks Atonaalsus (loobumine helistikest) Inimhääle uudne kasutamine – nn Kõnelaul (jälgitakse rütmi, kuid helikõrgusi eraldatakse kõnelähedaelt) Maailma heliloojad: Arnold Schönberg – dodekafoonilise meetodi kasutuselevõtja „5 pala klaverile“
piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu:
1923 oli Eestile kriitiline. 1924 kevadel alustas rahandusminister Otto Strandman majandusreforme: 1) kärbiti riiklikke kulutusi 2) piirati sissevedu 3) otsiti võimalusi, et toota eksporti 4) karmistati laenude andmise tingimus 5) tööstus asendati põllumajandus orientatsiooniga. Põllumajanduse toetamiseks loodI: 1) Maapank 2) kuluka põllumajandustehnika soetamiseks asutati masinaühistud 3) otsiti võimalusi Eesti põllumajandustoodete tunnustamiseks välismaal. 1920aastate teiseks pooleks saavutati normaalne majanduslik olukord. Kõik funktsioneeris. Reforme tööstuses: 1) likvideeriti tühjalt seisvad tsaariaegsed ettevõtted 2) rajati väiksemaid kohalikku toorainet kasutavaid ettevõtteid nagu: a) kütusetööstus b) keemiatööstus c) puidutööstus d) ehitusmaterjalide tööstus e) tselluloosi- ja paberitööstus. Sotsiaalseks probleemiks jäi tööpuudus. Viidi läbi ka rahareform
annaabi.ee 
