veebruaril 1918 oli kiirete aegade alguspunkt. Peale seda kuupäeva toimus palju tähtsaid sündmusi väga tihedalt. Äsja moodustatud ajutine valitsus pandi proovile juba järgmine päev, kui Tallinnasse saabusid Saksa väed. Saksa okupatsioon kestis küll väga lühikest aega, kuid selle lühikese 9 kuu jooksul saadeti laiali eesti rahvusväeosad, tunnustamata jäänud ajutine valitsus ning vangistati mõjukaid ja olulisi riigitegelasi. Saksa okupatsioon lõppes 1918nda aasta novembris seoses keisri kukutamisega Saksamaal. Eestlastele oli see üldiselt väga hea, kuid samas leidus ka negatiivseid külgi. Hea oli see, et Eesti sai taaskord püüelda vabaduse poole, kuid hetkel, kus polnud Sakslasi ega ka eestlaste rahvusväeosasi, avanes väga hea võimalus venelastele, kes seda ka rõõmsalt Narva piirimail ootasid. Esimestes lahingutes saatis Eestit ebaõnn. Palju oli puudu relvadest ja muust sõjamoonast
Paljud sündmused siin maailmas toimuvad just sellepärast, et inimesed mõtlevad, et kui mitte mina, kes siis veel? Nii koguneb piisav hulk ühe eesmärgiga inimesi, kes muudavad maailma. Paljusid meist poleks, kui Vabadussõjas poleks osalenud inimesi, kes omaalgatuslikult sõjaga ühinesid, näiteks ka kooliõpilased. Ka tänapäeval on inimesi, kelle unistus on aega teenida ning hiljem ka sõjaväelist karjääri arendada, kuid 1918nda aastaga võrreldes on see arv paraku väike. Tekib küsimus, et kelle peale loodavad need inimesed, kes ise sõjaväge pelgavad. Paljud mõtlevad, et tema osalus pole tähtis, kõik teised ju nagunii lähevad. Paraku otsustas sellel aastal näiteks 1398st kutsutust 115 mitte kohale ilmuda. See on kogusummast tervelt 8%. Mis meist siis saab, kui see arv igaastaselt suurenema hakkab? Pole midagi muud teha, kui ise minemise kasuks otsustada. Loodetavasti
Oma strateegilise asukoha tõttu tõmbas Eestimaa sõtta ka teisi riike ja sõja lõppedes jaotati Eesti-ja Liivimaa Rootsi, Poola ja Taani vahel. Viimased kaks loobusid oma aladest hiljem ja kogu Eesti langes Rootsi võimu alla. Algas Rootsi aeg, mis rahu ja õitsengu poolest tuntuks on saanud. Pärast 1700. aastal alanud ja 21 aastat hiljem lõppenud Põhjasõda läks Eestimaa Vene Tsaaririigi koossesisu. Ja jäi sinna, kuni 1918nda aastani, kui Esimese Maailmasõja aegses võimuvahetuses täideti eestlaste kauaaegne unistus ja 23 veebruaril kuulutati Pärnus (ja 24.02 Tallinnas) Eesti Vabariik. Ent värske vabariik oli kohe ka kadumise äärel- ida poolt tungis peale 1917 aastal loodud Sotsialistliku Venemaa sõjaväeline jõud- Punaarmee. Tehti ajalugu. Näljast kurnatud punariigi armeest ei olnud vastast eestlastest vabatahtlike motivatsioonile ja riigikaitsetahtele. Aastal 1920
1908nda aasta presidendi valimistel võitis vabariiklane William Howard Taft. 1912a võitis presidendivalimistel demokraatliku partei kandidaat Woordow Wilson. Võeti vastu uus trustidevastane seadus, millega keelati määrata erinevatele ostjatele erinevaid hindu, Aktsiate kokkuost konkurentsi nõrgestamiseks ja direktorikohtade vahetamine. USA astus esimesse maailmasõtta alles 1917nda aprillis. USA osavõtt oli tagasihoidlik. Esimesed sõdurid jõudsid rindele 1918nda alguses. Sõja ajal oli USA tööstlusel suur turg. 1914-1917 kasvas tööstluslik tootmine 20%. Enne sõda oli USA Euroopa riikidele võlgu. Sõja ajal Euroopasse tarnitud toodanguga tasus USA võlad ja tegi Euroopa riigid oma võlglasteks. Wilson esitas niinimetatud 14 punkti. Need sõnastasid põhimõtted millistel tulnuks sõlmida demokraatlik õiglane rahu. Isolatsionism, majanduslik õitseng Wilsoni peaeesmärgiks oli rahvasteliidu loomine. Rahvasteliit ei pälvinud USAs heakskiitu ja
annaabi.ee 
