võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see
poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. (4) Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. (4) Võistlus toimub tavaliselt rannaalal mille mõõtmed on 18x9 , piirid tehakse ise ja tavaliselt on võrk piiriks , Võrk on 9,5m pikkune ja 1m laiune (4) Rannas on mängu ajal korra ühes võistkonnas 2-4 mängijat. (4) 7 [Type text] KOKKUVÕTE Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Võrkpallis on
poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Väljak Võistlus toimub tavaliselt rannaalal mille mõõtmed on 18x9 , piirid tehakse ise ja tavaliselt on võrk piiriks , Võrk on 9,5m pikkune ja 1m laiune Mängijad Rannas on mängu ajal korra ühes võistkonnas 2-4 mängijat. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm Kasutatud kirjandus http://www.sportnet.ee http://www.evf.ee http://et.wikipedia.org
Keith Pupart Veiko Lember Kristjan Sikaste Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall Rannavõrkpall, teise nimega rannavolle on sportlik mäng kus kaks kahe kuni nelja liikmelist võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu saalivõrkpallil, selle vahega et vastasvõistkond peab servija pallinguid võtma vastu alt kahe käega. Rannaalaa, kus võisteldakse on tavaliselt 18x9 m piiridel. Võrk on 9,5 m pikkune ja 1m laiune. Eesti esimeeskond on Rivo Vesik ja Kristjan Kais. Rivo Vesik · Sündinud 15. 07. 1980 · Pikkus 1. 98 m · Kaal 90 kg · Mullu tuli Audentese võistkonnaga Eesti saalivõrkpalli meistriks. · Koos Kaisiga on parim tulemus rannavolles tänavuse MMi 5.-6. koht, MK-etapi neljas koht eelmiselt Serbia etapilt. · Eesmärk oli käia Pekingi suveolümpiamängudel, mis ka õnnestus. Saavutused:
RANNAVÕRKPALL Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võistlus toimub tavaliselt rannaalal mille mõõtmed on 18x9 , piirid tehakse ise ja tavaliselt on võrk piiriks , Võrk on 9,5m pikkune ja 1m laiune. Mängijaid on 24 ühes võistkonnas. KOKKUVÕTE Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Võrkpallis on mitmeid üliolulisi kattuvaid elemente, mille tunnustav koostoime muudab ta unikaalseks teiste pallimängude seas: palling, hüppevõime, rünnak , kohavahetus,
poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võistlus toimub tavaliselt rannaalal mille mõõtmed on 18x9 , piirid tehakse ise ja tavaliselt on võrk piiriks, Võrk on 9,5m pikkune ja 1m laiune. Rannas on mängu ajal korra ühes võistkonnas 2-4 mängijat. 18 MÕJU LIHASTELE Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150–200 erineva kõrgusega