* uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis. MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 Mary Had A Little Lamb nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale * 1890ndateks olemas fonograaf, grammofon; leiutati mündifonograafid * silindrite asemel hakati tootma plaate * enne I MS tantsuõhtud ja kino massikommunikatsiooni võimalus (1920 helifilm! Parandati mikrofoni kvaliteeti) * raadio arenes USAs fanaatikute toel, muidu riigi käes; EURs avalikult, avalik ringhääling * raadio kui programmi loov meedium avastas Frank Conrad (oma garaazist jagas laule, infot, kohalikud kaubamajad nägid reklaamivõimalust) * 20
jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku
jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku
II eripära see, et nende näol oli tegemist revol jõududega, siis enamjaolt oli nende tegevus keelustatud ja surutud põranda alla. Vasakmeelne liikumine sai alguse kahest allikast- Vm-l endal tekkinud revol liikumisest 1880ndatel, 70ndatel, pärast talurahva pärisorjuse kaotamist ja Aleksander II kogu ühiskonda vapustanud reforme, tekitas kriitikat ja rahulolematust, sellest sündis mitmeid revol org-e, kokku tuntud narodnikluse nime all. Jagunes väga erinevateks gruppideks. Saj lõpus, 1890ndateks sai selgeks, et narodniklus sellisel kujul enam eksisteerida ei saa, on end ammendanud, vaja otsida uusi ideid. Neid hakkas pakkuma Lääne-Euroopast sisse toodud marksism või sotsiaaldemokraatia laiemalt. Kõikvõimalikke revolutsioonilisi rühmitusi oli Vm-l terve hulk. Ennekõike 2 suuremat parteid. Üks formeerus 1901-1902, tuntud esseeride partei nime all- SR- Sotsialistid-Revolutsionäärid. Nende partei lähtus ennekõike vanast, end ammendanud trad
annaabi.ee 
