Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg
). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus.
Ilmaliku eestikeelset kirjasõna levitasid kalenrid, esimene eesti keelne ajaleht ilmus 1806a „Tarto maa rahwa Näddali Leht“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J. V. Jannsenn- 1857 „Perno Postimees“ Jutukirjanduses võimutsenud vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaal lektüüridega. Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19saj II poolel. Eduar Ahrensi koostas 1843a eestikeele grammatika raamatu- põhja-eesti murdelise. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Baltisakslastest eestihuvilised- estofiilid- uurisid eesti keele ja kultuuri, avaldasid ilukirjandus, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid teaduslike seltse. Kreutswalt, Jürgenson, Faehlmann. 1838a Tartus loodi Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni poolt mis seadis eesmärgiks arendada eesti ajaloo ja tänapäeva keelekäsitlust.
annaabi.ee 
