Ühiskond kui sõbralikult koostoimiv kogukond, kus nõrgemate liikmete eksistents tuleb tugevamatel liikmetel kinni maksta. Kommunistlikud fantaasiad (Moore, Campanella jne) vs realism (jakobiinide kommunistlik terrorireziim pärast SPR'i). Poliitiliste võimaluste avanemine neile, kes varem juhtimise või majanduse juures olnud ei ole. Sotsialismi termini esmakasutus 1827.a Inglismaal hüvede ümberjaotamist toetav ühiskond. 1840ndateks mõiste levinud üle Euroopa. Kesksed mõisted: tagasipöördumine religiooni juurde ja kogukondlikkus (ei paku jumalat, vaid kristluse kogukondliku päritolu rõhutamine, a la jõukad patroonid ja nende ümber kogunenud vaesemad liikmed, kes ei jaganud vaid usku, vaid ka materiaalset äraolemist); võrdsus (võimalus neil, kel varem ei olnud); vajadused (ajendatud romantilisest minevikku
mõnel juhul siiski esimesteks raamatuteks, mis sisaldavad ilmaliku sisuga õpetlikke lugemispalu. 5. Eesti lastekirjandus 19. sajandil Pärast Arveliust ja Masingut valitses lastele määratud ilukirjanduslike sugemetega raamatu osas tühjus ning vaikus. 19. saj esimene pool oli õppekirjandusegi seisukohalt tagasihoidlik, pidurtatud ebasoodsatest koolioludest. Ei tulnud ka aabitsate ning lugemike kaudu juurde midagi tähelepanuväärset, mida võiks siduda lastekirjandusega. 1840ndateks süvenes pärisorjuse kriis, tekkis massiline talurahvaliikumine. Hoogu võttis rahvuslik ärkamine. Neil aastail astusid esile otseselt talurahva huve kaitsvad eesti haritlased Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, rajati Õpetatud Eesti Selts, tärkas huvi rahvaluule vastu, suurenes tunduvalt raamatutoodang. Hardustase ja lugemishuvi oli jõudnud nii kaugele, et tekkis vajadus rahvusliku lugemismaterjali järele. Esimeseks lasteluule alla liigitatavaks trükitud hällilauluks peetakse J. G
saamise eest nõuti. Kui üksiktp tahab ennast vabaks osta siis ta võib seda ilma maata ka teha, kui küla tahab, siis vaid terve maaga. Iga uue keisri võimuletulekuga kuulujutud pärisorjuse kaotamisest venemaal levisid. Levisid ka valgustust kritiseerivad teosed , kuulsaim aleksandr padizevi ( Radistsev). Katariina selle teose keelustas. Padizev saadeti siberisse, tema teosed korjati kokku. Tuli tagasi Keiser Paul I ajal, temast oli saanud talurahvareformide sümbol. 1840ndateks a oli suhtumine sellne, et pärisorjus on pigem paha ja tuleks kaot. Aadlel ja valitsus aga kartsid üh kokkukukkumist ja pööbli mässu. Nikolai I oli mõelnud pärisorjuse kaot aga ta ei olnud seda teinud. Kuni Krimmi sõda venemaa oli viimaseks tõukeks. Aleksander II kohe peale Pariisi rahu sülmimist 1856 a tegi ametlikult teatavaks otsuse, et kavatseb tp pärisorjusest vabastada Pärisorjuse kaot ja Bauerbefreiung
annaabi.ee 
