vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid kuulujutud, et Venemaal antakse soovijaile tasuta maad. Näljahädaga seoses algas usuvahetusliikumine luteri usust õigeusku. Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad maad ja vabanevad teoorjusest. Võimude takistusest hoolimata vahetas usku 60 000 inimest. Paljud pettusid ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda, kuid seda ei lubatud. Teoorjuse kaotamine
Peremehed valmistasid linnaseid õlle tarvis, naised tegid kodusel teel käsikividel tangusid. Lisaks vajas mõis töökäsi kraavide puhastamiseks, aiatöödeks, tarade tegemiseks, lubjapõletamiseks, turbalõikamiseks jne. Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 1856. aasta seadusest 1840aastatel toimusid ulatuslikud talurahvarahutused, mis olid seotud ebasoodsast ilmastikust tingitud viljaikalduse, loomataudide ja näljahädaga. Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka massiliselt vene õigeusku, lootuses tsaarilt maad saada, mis muidugi ei täitunud. Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks
*majandus ja linnad 19sajandil põhiline majandusüksis oli mõis. Mõisamajanduse edendamise aluseks oli viljatootmine- sissetulekuallikas teraviljast põletatud viin. Kuna viinatootmine oli tulus siis mõisnike väljamiekud suurenesid-hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid.sel ajal hakati ka võlgu võetama. 1820Aastal vilja hinnad langesid see tõi omakorda kaasa uued põllukultuurid. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840Aastatel jõudis kartul talupoegade lauale. Talude päriseksmüümine algas 1850aastatel. Tervikuna suutsid vaid talud väljs osta üksikud talupojad. -see pani aluse väikepõllumeeste väljakunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga toimus muutusi ka nende elulaadis-ei sobinud enam käia pastedes või viikudes, jälga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel vaid perlooliumilambivalgusel
annaabi.ee 
