Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks. Ka püüdis ta pildi masse alati suureks tervikuks ühendada. Daubigny oli esimene meister, kes suured maastikupildid otse looduses valmis maalis, ühtlasi üks esimesi, kes järjekindlalt hakkas maastikumaalis rakendama külmi toone. François Millet (18141875) astus Barbizoni koolkonda 1849. aastal, kuid kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamisel ametlikus kunstis olid kindlad ideaaliskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, kuid Millet` tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Kahtlustati, et Millet suhtus oma tegelastessekartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides
toonitab alati väga tugevasti plastilisust ja püüab kõiki vorme varjude abil selgelt ning ümaralt modelleerida. Korraldas kontranäituse Eluajal oli väga vähe pooldajaid. Ametlikud ringkonnad ja laiem publik olid tema vastu vaenulikud, talle heideti ette toorust ja labasust, ,,inetuse kultiveerimist". Kivilõhkujad, 1851 Matused Ornans'is 184950 Rebane lumes, 1860 Tere õhtust, härra Courbet 1854 JEAN FRANÇOIS MILLET (18141875) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Millet maalid on teostatud äärmiselt lihtsas, kuid jõulises stiilis. Ei maalinud kunagi natuurist. Jalutuskäikudel tegi ta ainult visandeid, koju jõudes maalis seda, mis talle meelde jäi
Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist.
annaabi.ee 
