(tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ookean) ookeanilise ja mandirilise laama põrkumine-süvikud, kõrged mäestikud. Tugevad maavärvinad ning vulkaanipursked(naska laam) mandriliste laamade põrkumine-kõrged mäestikud, tugevad maavärinad(himaalaja mäestik) ookeaniliste laamade põrkumine-süvikud ning veealused vulkaanid, vulkaanide saared(mariaani saared)
Rahvastik Brasiilias elab 197 597 678 inimest. Brasiilia on suurriik. Graafik rahvaarvu muutsute kohta : Kuna enne 18saj oli Lõuna-Ameerika asustamata, siis ei elanud ka seal väga palju inimesi. Peale Lõuna-Ameerika asustamist hakkas sealne rahvaarv väga kiiresti kasvama. 1900. aastatel, elas Brasiilias juba 15miljonit inimest. Väga järsult muutus rahvastiku arv 1950. aastatel, suurenedes 100miljonini. 2000. aastal elas Brasiilias juba 180miljonit inimest. Brasiilias on keskmine rahvastiku tihedus 22,6 in./km². Tihedama asustusega on aga Kesk-Brasiilia ja Lääne- Brasiilia, sest seal on suur linnad ja läänes on ookean lähedal. Seega on soodsamad eluolud. Brasiilia põhjarannik on hõredama asustusega, sest seal ei ole nii palju tehaseid ega ka karjamaid ja vastavaid põllumaid. Brasiilia naaberriigid, kellest brasiilia rahvastikutihedus on suurem : Paraquai, rahvastiku tihedus on 14,8 in./km² Uruquay rahvastiku tihedus on 19,4 in
13. Laamtektoonika teooria sõnastamiseni viis see, et selgus et palju maasisesed geoloogilised protsessid,sealhulgas maavärinad ja vulkanism tükeldavad litosfäärisuurteks plaatideks ehk laamadeks. 14.Uus maakoor tekib seal kus on ookeanilaamade lahknemine.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäaahelikud.Sealne pinnamood on väga noor ,kivimid on nooremad kui 180miljonit aastat,sealses pinnamoes on tekkinud pangasmäestikud ja seal esineb arvukalt maavärinaid. 15.Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävib. Kahe mandrilise laama põrkumise l nende servad purunevad, samuti kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Tekkis maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub ühe väiksema laama serv vahevöösse. 16. # Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub ühe väiksema laama serv vahevöösse
annaabi.ee 
