topograafilistes teadetes ei ole Pikvat m õisana märgitud. Alavere kõrvalmõisana kuuleme sellest esmakordselt 1816. aastal. Tollal moodustasid Alavere, Pikva ja J äneda ühe suurema Hermann Ludvig v. Löwensternile kuulunud m õisatekompleksi. Säilinud arhiividokumentide valgusel v õib saada ühtteist teada omaniku majanduslikult küllalt raske seisukorra kohta. Nii on ta v õtnud mitmeid kordi ning k üllalt suurte summadena v õlgu Eestimaa Aadli Krediitkassalt (1803a 700 rubla h õbedas, 6000 rubla pangatähtedes; 1805.a koguni 10 000 rubla). Ilmselt n ägi ta oma majandusliku olukorra parandamisel üht võimalust võsa ja soomaade ülesharimises, kuid ka talumaade ulatuslikus mõisastamises. Ei ole teada, millised olid Pikva k õrvalmõisa rajamise konkreetsed põhjused ja tingimused, t õenäoline, et selleks oli soov laiendada m õisamaid, uude
- Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E. Raudväli (1926-1996) agrokeemia teenistuse rajaja (muldade väetistarbe määraja). Põllumajanduslik kõrgharidus. * Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas 1797a. Keszthely Agraarülikool. * Esimene Venemaal 1834-1839a. Vana-Kuuste (mõis). * Esimene kõrgkool venemaal, kus õpetati agrokeemiat oli Tartu Ülikool (esimene agrokeemia loend 1803a.). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a
alla. Ta nõustus 1800 läbirääkimistega ja täiel määral Prantsusmaa liidulepingute tühistamise ja uute diplomaatiliste suhte sõlmimisega vmt , idk. Uuesti tõusid pinged, kui Napoleon võttis enda kontrolli alla Hispaania(satelliitleping). See tähendas, et Prantsusmaa võttis suure Hispaania ala(Louisiana) enda kontrolli alla. See pingestas suhteid, sest USA ei tahtnud näha, et Napoleon hakkask koloniaalset impeeriumi sinna selja taha ehitama. 1803a Napoleon nõustus müüma suure ala hoopis USAle, saades selle eest 15 mlj dollarit oma Euroopa kavatsuste tarbeks. Sellega olid pinged USA Prantsusmaa vahel maanudnud. USA üritas hoida neutraliteeti Prantsusmaa ja GB vahel. Samas jätkas ta Prantsusmaaga kaubavahetust, mis tõsiselt ärritas GBd. Selle pinnal puhkes tõsine konflikt: britid üritasid kasutada Ameerika endist kolooniat oma armee ärbamiseks, mis ärritas USA ja Prantsusmaad. Briti võim
annaabi.ee 
