Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa. Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad. Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni. Poola Rootsi sõjad 17sajandi algul: 1600aasta augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629aastani ja tõi kaasa laastavad rüüsteretked. 1617aastal õnnestus rootslastel sõlmida venemaaga soodne stolbovo lahing ning saada oma valdusse kogu ingerimaa. Rahuleping nihutas rootsi-vene piiri narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis põhjasõjani. Edu saatis rootslasi ka võitluses poolaga. 1629aastal sõlmitud altmargi vaherahu jättis kogu eesti mandriala rootsi võimu alla.
Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Sealtpeale on Moliere´i looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja tema mõju on ulatund üsna kaugele Aasia ja Aafrika maadesse. Tema näidendid hakkasid kuuluma ka meie teatrite repertuaari peale ,,Ihnuskaela" etendamist Tartu Vanemuise teatris 1866 aastal. Moliere´il pole vastandit nagu näiteks on naerva Voltaire vastand nuttev Rousseau. Kõigist Prantsuse 17sajandi kirjanikest on Moliere jäänud kõige haljamaks,elujõulisemaks, maailmakirjanduses kõige mõjukamaks.Me ei eksi kui nimetama Moliere´i suurimaks prantsuse kirjanikuks..Teda on peetud komöödiakirjaniku etalooniks. Ta on üks raskemaid autoreid. Tema raskus algab juba sellest et ta paistab näiliselt lihtne. Teisalt on ta teadlikult ähmane,sest Louis 14 ajal ei kippunud keegi varjamatult tõde rääkima.
kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord. Lisaks tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates seepi, küünlaid, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17Sajandil hakati eestis asutama manufaktuure. Woldemar von lauw alustas 1760aastal klaasi valmistamisega. *vanem eestikeelne kirjasõna 17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas 1637 aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrick Stahl. Ta sobitas eesti keele saksa keel reeglistikuga, mis jäi rahvakeelest kaugele. Mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl usuõpetuse raudvara. Toolased haritlased suhtusid eesti keelde kui varandusse. Peeti heaks
annaabi.ee 
