Revolutsioon Korraldati palju streike, rev-iga kaasa läksid 1896a lahkus ametist ,,Postimehe'' üliõpilased. toimetaha Karl-August-Herman, selles ostsid 16okt 1905- 1)Väljaastumine vabrikutööliste ära Villem Reinman, Oscar Kallas ja poolt. 2) Nõuti poliitvangide vabastamist, ja Heinrich Kopper, ning panid uueks sõjaväe eemaldamist tänavatelt. toimetajaks Jaan Tõnissoni. Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. Viljandis. 94 suri, üle 200 vigastatu. 1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, 17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksast...
ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti. Venemaal oli tõsine toidu nappus venejaapani sõda (19041905) Venemaa sai lüüa.Kaotus jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist . Oli tingitud Venemaa järsust ja agresiivsest välispoliitikast.17okt manifestNikolai II lubas sõna,koosoleku,ühinemisvabadust ja rahvaesindust Riigiduuma valmistel. Manifest anti välja kuna 1905 Okt oli ülevenemaaline suur streik.Nikolai II Venemaa tsaar, kelle agresiivne välispoliitika kaasas VeneJaapani sõja.Pjotr Stalõpin venemaa peaminister, oli alusepanijaks agraarreformile.Eugen Schauman Soome aktivist , tulistas Bobrikovi ja lasi end ise maha sündmuskohal.Vanasoomlasedpüüdsid venemaad
jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirj. Algul kuulusid eesti sots internatsionaalsesse ülevenemaalisse parteisse- tartus hakkas ilmuma ajaleht uudised. 1905- 1904-1905 vene/jaapani sõda. 16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi(riigiduuma),põhiseaduse ja kodanikuõigused. Esimene partei Eestis, Eesti Rahvameelne Eduerakond(liberaalid) ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)-Uudiste toetajad. 27nov- tartus 1rahvaasemike koosolek. Bürgermusse- Jaan Tõnissoni juhtimisel, nõudes E alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisaks. Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale
pealinn peterburg ja valitses tsar nikolai I.rahvusvahelised poliitikas,arendati agresiivssupoliitika.agresiivne poliitika tekkitas kokkupõrke jaapaniga(sooviti mõjuvõimu suurendamist aasias).vene- jaapani soda toimus 1904-05 (venemaa sai lüüa).kaotus tekkitas sisepingeid venemaal ja soodustas 1905 revolutsiooni teket.9jaan1905 toimus rahumeelne miiting või demonistratsioon(veerine pühapäev).algasid suured rahvarahutused(armee suurus veeriselt rahutused maha).17okt andis nikolai I välja maanifesti:1)rohkem sõnavabadust.2)koosolekute piidamise vabadust.3)riigiduuma valimisi.osaliselt luubadused täideti:1)valiti riigiduuma(piiratud valitustega).2)suurenesid poliitilised õigused.3)nõrgenes rahvuslik rõhutamine.venemaa vajas suuri muutusi ja reforme.tähtis oli agraareform:1)lammutati külakogukonnad.2)tekkisid iseseisvad talud.1905-06 sündmused baltikumis.1905 rahutustega venemaal läksid kassa ka eestlased.osaleti üle venemaalises üldstreigid
Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Kahe revolutsiooni vahel Pärast revolutisooni ei olnud Vene impeerium enam enine. 17okt manifesti alusel kutsuti esimest korda Venemaa ajaloos kokku valitav rehvaesindus Riigiduuma. Paraku saadeti see laiali enne kui miski jõudis üldse tööle asuda. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa senisest suurema tähelepanu rahvuskuluutrile. Haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli ravolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue, mis sundus keskvalitsust väiksematele järeleandmistele: lubati
annaabi.ee 
