1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2. Lossi peamaja (Kadrioru kunstimuuseum) + tiibhooned (kunstimuuseumi kontoriruumid), ehitatud 1718–1727. Lossi köök (Mikkeli muuseum) ehitatud 1780ndatel, mansardkorrus 1828 Jääkelder (Presidendi kantseleile kuuluv hoone Mikkeli muuseumi kõrval) ehitatud 1780ndatel, II korrus 1920ndatel (kunstnik Johannes Greenbergi ateljeeks) Vana vahimaja, ehitatud 1770ndatel / 19. sajandil külalistemaja (Kohvik Luigetiigi juures) Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas) Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas)
· Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja monarhi võimupiirid parlmendi kasuks Parlament koguneb regulaarselt. Parlamendil on õigus kehtestada seadused ja maksud. Kuningas riigipeana määras ministrid , kohtunikud. Kuninga moodustatud valitsus vastutas parlamendi ees, kes võis valitsusele umbusaldust avaldada. Kuningas nimetab ministrid. VALGUSTUS suurim vaimne liikumine euroopas pärast reformatsiooni 1680-1780ndatel. · Tugines humanismile ja loodusteaduslikule maailmakäsitlusele · Valgustajad püüdsid oma teostega rahvahulki harida ehk valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. MONTESQUIEU 1689-1755 · Võimude lahususe põhimõte : seadusandlik täidesaatev kohtuvõim · Võimud ei tohi koonduda ühe inimese võimu alla; täiendavad üksteist · Ideaalseks riigikorraks parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Nt.
klaveritunde ja esines autorikontsertidel Tüli peapiiskop Colloredoga, keda Viinis ei sallitud, tuli Mozarti mainele kasuks Viinis vabakunstnikuna 1782 abiellus oma kunagise kiindumuse noorema õe Constanze Weberiga (pildil) Samal aastal tekkis hea kontakt parun von Swieteniga, kes õhutas Mozartit uurima Händeli ja Bachi muusikat; siit polüfoonilised mõjutused küpses loomingus Viinis vabakunstnikuna 1780ndatel aktiivne kontserttegevus, valmib paremik tema klaveri kontsertidest (ettekannetel oli ise solist) 1782 "Haaremirööv" 1786 "Teatridirektor" 1786 "Figaro pulm" 1787 "Don Giovanni" Kuid tunnustus ? ... Kuigi Mozarti kuulsus oli haripunktis, ametlikku tunnustust ta ei saavutanud 1785 andis kaks avaldust Viini Helikunstnike Seltsi astumiseks, kuid lõpuks jäigi ta vastu võtmata Ei pääsenud õukonnakapellmeistriks, selle koha oli
Henry Lawson, Norra päritoluga mees, sündis 1867. a , oli tuntud Austraalia poeet ning 1922. a sai temast esimene Austraalia kirjanik, keda austati osariigi matustega. Kaks luuletajat, kes on samuti Austraalia suurepärased poeedid, on Christopher Brennan ja Adam Lindsay Gordon; Gordon on ainuke Austraalia poeet, kel on oma monument Inglismaal (Westminister Abbey) TEATER Esimesed rändajad Euroopast panid aluse euroopaliku teatri rajamise Austraaliasse 1780ndatel. Sel oli suur mõju Austraalia elule, kus loodi palju tähtsaid etendusi. Kõige vanim teater, mis on ehitatud Adelaide, on Queen's Theatre. See on ehitatud hilis 1840ndatel Solomoni vendade poolt ning esimene etendus oli ,,Othello" jaanuaris 1841a. Amatöör teatrid: Adelaide Repertory Theatre, Windmill Theatre Company Professionaalsed teatrid: La Mama Theatre, Sydney Theatre Company, Iseseisvad teatrid: Black Lung, Sample Theatre Muusikalide teatrid: Chamber Made
Industrialiseerumise algus Inglismaal ja Inglismaa eeldused. 1)kalli tööjõu probleem- palgad olid juba keskajast kõrgemad kui kuskil mujal(lausa 10 korda). Tootmises tuli arvestada suurte tööjõu kuludega. 2)maavarade rikkus, kivisüsi oli kergest kättesaadav, oli odav(puit kallis). Seega hakati üha enam kütma ka kivisöega. 3) saavutati tehnilised lahendused masinate näol- masinad said teha kätetööd, mis muidu oli kallis. 1780ndatel James Watt täiendas aurumasinat niivõrd, et ta muutus effektiivsemaks, pani masina tööle ilma inimjõuta. Lisaks oli Inglismaal saanud majandus rahulikult areneda, 17.saj II poolest polnud sõdu, tarbijaskonna ostujõud kasvas, talurahvas oli vaba ja seega jõukam, üha kasvav koloniaalne kaubandus, tööjõud oli vaba, edenev panganud, uued teenud, valdustest said toorainet, hea finantssektor. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor)-
annaabi.ee 
