vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796) "Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga
üle. Õiguslikus mõttes läksid kõik talupojad jälle eramõisnike valdusse, kuid Balti erikord vältis nende langemist täieliku pärisorja tasemele nagu vene talupoegade puhul. Siinsed talupojad ei kuulunud 18 saj. lõpul ka vene armee nekruti kohustuse alla. Säilis ka kaebeõigus valitsejale. Liigse koormiste tõusu korral levis talupoegade hulkas pagenemine (Pihkvasse, Soome, Poola alale). Katariina II poliitika 17621796 Soovis kaotada aadli privileegid ja allutada kogu impeerium piiramatule keisrivõimule. 1764 käis Balti provintsides ringsõidul olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline. Riia kindralkuberneriks määrati George Brown, kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel. 1775 kehtestati venemaal uus halduskorraldus, mida laiendati 1783 baltikumile. Nimetatakse asehaldus korraks.
· Võimaldas kiire arengu ja tihedamaid kontakte Euroopaga Aadlikele võimu juurde, eestlaste õiguste vähendamine Venemaast erinev õigustlik ja halduslik kord pakkus ka eestlastele kaitset venestamise eest, aitas säilitada kohalikku omapära. Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist. Balti erikorra poolt ja vastu oli Eesti ajaloo läbivam teema järgneva kahe sajandi vältel. Paleepöörete ajajärk 19 saj: Katariina II (17621796) · valgustatud valitseja; tahtejõuline, intelligentne ja silmapaistev daam. Teostas nagu Peeter Igi rea reforme, mille eesmärk oli olukorra parandamine Venemaal o eeskujuks Prantsusmaa o hariduse edendamine o plaan: ühtne seadustik igas piirkonnas · Eestis: Asehalduskord Asehalduskord · Aadlike privileegide kaotamine · Riigi ühtlustamine
toetama ka riigivõim, nõnda kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ning langes vähimagi õiguseta pärisorja seisundisse enam kui riigivõim ja seadus kaitses talupoegi mõisnike majanduslik huvi, piiramatu omavoli oleks viinud mitte ainult talu, vaid ka mõisa enda laostumiseni talupoegade pagemise tõttu 4.2 Asehalduskord Eestis Valgustusideede levik: 1762. a suvel tuli troonile Katariina II, kes oli oma valitsemisaja (17621796) alguses valgustatud valitsejanna ta leidis, et ühiskonna parandamiseks on vaja õiglaseid seadusi; tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist hakkas koostama Venemaa seaduste koguprojekti, millega oli karta Eesti ja Liivimaa senise
annaabi.ee 
