1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat, alustati kolleegiumide loomist. Kolleegiumi president, tegutses kantselei arvukate ametnikega. Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli, venemaast sai impeerium (keisririik). Valgustatud absolutism 1761a imp.troonile tõusnud PeeterIII risiti üigeusku.kuid hingelt oli luterlane.Asus reformide teele:andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele,sallviusdkreedi vene vanausuliste suhtes.Poolad Saksamaa protestantliku osa.kutsus tagasi Siberisse sadetud sakslaste aukandjad.mainfest aadliprivileegide kohta.Tema val.aeg jäi lühikeseksTa abikaasa Katariina viis läbiriigipöörde.keiser oli sunnitud kirj.alla troonist loobumise aktileja tapeti.Troonile Katariina
endale kesri tiitli. Ja esmakordselt kehtestas pärimis õiguse nais liinis. Katariina 1. peeter 1. lesena korraldas palee põõrde valitses koos aleksandr mensikov. Asutas uue kõrgema riigivõimu organi- ülemsalanõukogu. Peeter 2. oli peeter 1.mese pojapoeg. Päris võimus 1727 pärast katariina surma. 12a kui sai vimule. Reaalselt valitses ivan dolgorukov. Anna oli peeter 1.mese vennatütar. Elasterve elu kuramaal ja isegi ei käinud kordagi elus venemaal. Jelizaveta 1741-1761a valitses. Peeter 1. tütar. Riigi asjadega tegeles siis kui tal tuju tuli. Kaotas surmanuhtluse ära ja tõrjus saklased õukonnast välja. Ühesküljest oli vaga ja usklik. Ohjaldamatu ja moraalilage. Impeeriumi pärandas õepojale. Peter ulrich Valgustatud absulutism. Peeter 3.mas. oli saklane kes venekeelt ei osanud ega ei õppinud. Jäi luterlaseks ka pärast õigeusku ümber ristimist. Soovis venemaal läbiviia luterlikke reforme. Kuulutas välja ususallivuse
õigusreeglid. koolkond tegi jõupingutusi leidmaks vanaaja 1.3.2. R.-J. Pothier õigusallikaid, et neid uurides paremini R.-J. Pothier oli kohtunik ja alates 1750 a. mõista kehtivat õigust ja seda elus hoida. Prantsuse õiguse professor Orleans'I Savigny ei soovinud ülesaksamaalist ülikoolis. 1748a. avaldas Justinianuse kodifikatsiooni kuna leidis, et aeg selleks "Digestad", 1761a. publitseeris pole veel küps. Tema arvates pidi õigus "Obligatsioonilepingud", mis sisaldab olema Volksgeist'i väljenduseks, mille all ei tsiviilõiguse üldteooriat, sidudes need peetud silmas rahva arvamust vaid moraaliga. Oli CC eelkäija, kelle sulest on ajaloolist ideetraditsiooni nagu seda pärit ca.1000 artiklit 2231, mida CC tõlgendasid ja väljendasid ajaloolise sisaldab
annaabi.ee 
