tulekahjud. Töö juhiks oli brocmann. Pärast tema surma jäi tõlkimine soiku ja arvatakse ,et kohu käsikiri läks katku ajal kaotsi. Uue hoo sai tõlkimine 1678, kui Liivimaa uueks kirikujuhiks määrati J.Sischer. 1686a ilmus lõunaeestikeelne UT, mis trükivalgust nägi. Põhjassõda tõi piibli tõlkimisse uut hoogu, sest paljud tõlkijatest, kes muidu hajutamatult oma kogudustes eladisd, kogunesid tln'se sõjapakku. 1706.a valmis põhjaeestikeelne UT käsikiri.Ut ilmus 1715a. Piibli tõlkimine aitas kaasa ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. Eesti kirjakeele ärkamisaeg- enne 19saj oli eesti kirjakeel saksa keele tugeva mõju all. 19 saj algul toimus suhtumises eesti kirjakeelde murrang. Selle põh romantiline tormi ja tungi filosoofia : muinasjutud, rahvaluule. Kirjakeele arendamiseks hakati eeskujusid otsima eesti keelele lähedasest soome keelest. 19 saj II poolel töötati väla eesti keele uus kirjaviis.
W.von Plettenberg-Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki, 1520'tel reformatsiooni ajal ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada.Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. W.A. von Schlippenbach-Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 17041706, kindralleitnant 1708. Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-09 ning 1715a läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis Vene kindralleitnandi auastme. W.Struve- 19. saj TÜ tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom.
valitseja. Ta keelas duellid, tühistati Nantes'i edikt ja lasi vallutada hugenottide tugipunktid, lõhuti aadlike kindlused ja kõrgaadel asus õukonda. 1643a. sai troonile nelja aastane Louis XIV. Regendiks sai ta ema Austria Anna. Tegelikult juhtis riiki Anna armuke kardinal Mazarin. Alles pärast Mazarini surma hakkas Louis XIV valitsema absolutistlikult. Ta lisanimeks sai Päikesekuningas. Ta nimetas ametisse ametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 1715a. sai troonile viie aastane Louis XV, kes ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Olulisel kohal riigiasjade ajamisel olid armukesed. Louis XV jättis surres maha tühja riigikassa ja Louis XVI pidi valitsemist reformima. Kehtestati viljakaubanduse vabadus ja kaotati tsunftisundus, kuid vastuseisu tõttu reformid tühistati peagi. Võlad olid aga nii suured, et sissetulekutest ei piisanud isegi protsentide tasumiseks. Kriisiolukorras otsustati kokku kutsuda generaalstaadid.
,, Riik see olen mina" . Andis välja seadusi ainuisikuliselt. Karistas kohtuta. Määras riigi ametnikud. Parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üleskirjutama. Pidas ametlikke armukesi. Tätsaimaks riigi ametnikus sai rahandusepeakontrolöör jean-baptiste- tema tahtsaim ülessenne oli lahendada riigi raha probleeme. Asutas riiklikke manufaktuure. Rajas kolooniaid. Esmakordselt viis sisse riigieelarve. Otsis kuninga sohilastele häid kodusi. 1715a sai troonile louis 15. ta oli 5a kui sai troonile. Abiellus poola aadli daamiga. Regendina valitses hertsog philippe- korraldas orgiaid ja nudsilikke pidusi. Kuningas riigi asjade vastu huvi ei tundnud. Täiselaliseks saades lasi valitseda oma armukestel. Nt madam de pompadour. Tegeles välispoliitikaga, määras ametnikke ja koondas õukonda, teadlasi ja haritlasi. Algas kuninga võimu allakäik ja tugevnes parlament. Pärast mind tulgu või veeuputus. 1774 louis 16nes
annaabi.ee 
