Venelaste ülekaalukate jõudude ees kapituleerusid 1710 Riia, Kuressaare, Pärnu, Tln. Piiratavate vastupanu nõrgendas katk. 29.09.1710 kirjutati Tlna lähedal Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus, Eestimaa rüütelkond ja Tlna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. o Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga. Kannatused eesti rahva jaoks polnud veel lõppenud. Rootsi sõjaväes levinud katkuepideemia hävitas aastatel 17101711 enam kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal valitses kaos, ringi hulkusid sissid endiste sõdurite ja talupoegade röövsalgad. Kuigi Rootsi maavägi oli purustatud, jäi tema merelaevastik veel üpris tugevaks. Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus
Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid. Asustus 18 saj: Sarnaselt Liivisõja ajale kahanes Eesti rahva arv ka Põhjasõja ajal rohkem, kui poole võrra. LääneEestis suri ¾ inimestest. Osa piirkondi jäid täiesti inimtühjaks. 17101711 katk, mille tulemusel elanike arv vähenes veelgi. Suurim demograafiline lengus eesti ajaloos. Seoses elamistingimuste paranemisega muutus LõunaEesti. Eestlased moodustasid 95% rahvastikust. Peipsi äärde tuli juurde venelasi. RannaRootslaste asustus säilis. Saksa talupoegade kolonisatsioon siia ebaõnnestus. Linnades elas kokku umbes 25 000 inimest (alla 5% rahvastikust) talupojad moodustasid 95%, aadel 0,51% ülejäänud olid linna kodanikud.
vastupanu nõrgestas katk 29. septembril 1710. a kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid, ja sellega oli sõda Eesti aladel lõppenud aadli privileegid kinnitati kuigi otsene sõjategevus Eesti alal vaibus, ei olnud kannatused eesti rahva jaoks veel lõppenud: Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas aastatel 17101711 enam kui poole sõjas ellujäänud talurahvast, Tallinnas suri ¾ elanikest, rahvaarv langes 120140 tuhande inimeseni, maal valitses kaos, ringi hulkusid endiste sõdurite ja talupoegade röövsalgad nn sissid, neid saabus siia ka Venemaalt peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat, kuigi Rootsi maavägi oli purustatud, jäi tema merelaevastik veel kaunis tugevaks, riiki kimbutas rahapuudus, siiani oli püütud
annaabi.ee 
