17 saj loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkuseid täpselt. Piibli tõlkimine eesti keelde- murdeerinevuste ületamisel ja ühtse kirjakeele kuj sai määravaks eesti keelse piibli ilmumine 1739a. pika tõlkimistöö põh olid sõjad, katkud ja tulekahjud. Töö juhiks oli brocmann. Pärast tema surma jäi tõlkimine soiku ja arvatakse ,et kohu käsikiri läks katku ajal kaotsi. Uue hoo sai tõlkimine 1678, kui Liivimaa uueks kirikujuhiks määrati J.Sischer. 1686a ilmus lõunaeestikeelne UT, mis trükivalgust nägi. Põhjassõda tõi piibli tõlkimisse uut hoogu, sest paljud tõlkijatest, kes muidu hajutamatult oma kogudustes eladisd, kogunesid tln'se sõjapakku. 1706.a valmis põhjaeestikeelne UT käsikiri.Ut ilmus 1715a. Piibli tõlkimine aitas kaasa ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. Eesti kirjakeele ärkamisaeg- enne 19saj oli eesti kirjakeel saksa keele tugeva mõju all. 19 saj
vaid Tallinna linnaõigust, mis kehtis kõigis Eesti linnades. Suuremate linnade kodanikkond jagunes kolme allseisusesse, millest kõrgema moodustasid raehärrad (magistraat), seejärel gildid (kaupmehed) ja väikegildid ehk tsunftikäsitöömeistrid. Venemaaga ühinemisel Luteri kirik allutati provintsiaaltasandil rüütelkondadele ja linnade tasandil magistraatidele st., et kiriku juhtimisest võtsid osa nüüd ka aadlikud, kuigi 18 sajandi jooksul kehtis kogu Liivimaal Rootsi 1686a. kirikuseadus. Maakirikutes kuulus pastori ametisse kutsumine kihelkonna mõisale ja kes pidi valdama kohalikku keelt. Pastori kohustuseks oli peale jumalateenistuse läbiviimist ka padentide (seadus, määrus) edastamine, statistiliste andmete kogumine, võimude informeerimine pagenud talupoegadest ja maaseaduse rikkumisest. Patori ülessanneteks oli ka välja selgitada, kellel on kohustus koolis käia (7-12a. kellel ei olnud
1637a. ilmus esimene eesti keelne grammatika raamat, autoriks H. Sthal. Sinna püüdis autor kirja panna eesti keele reegleid, kuid lähtus rohkem saksa keele reeglitest, sest autor ise oli sakslane. 1693a. ilmus J. Hornung'i grammatika, mis tugines Põhja-Eesti keelele. Pandi kirja vana kirjaviisi reeglid. Vana kirjaviis jäi kehtima 19.saj. II pooleni. Üritati jõuda ka Piibli eesti keeled tõlkimiseni. Rootsi aja lõpuks oli jõutud tõlkida alles pool Piiblist. 1686a. ilmus Vastne (Uus) Testament, mis oli Lõuna-Eesti keeles. Eesti keeled tõlkijateks olid isa ja poeg Verginiused. Trükiarv oli väike (400 eksemplari). Testament oli mõeldud eelkõige kasutamiseks kirikuõpetajatele. 1631 1710 sellel perioodil ilmus kokku 45 erinevat eestikeelset teost, mis ei ilmunud ainult ühes eksemplaris. Luterlus kui Eesti kultuuriruumi mõjutaja · Arenes eesti kirjakeel (vaimuliku sisuga teosed)
kohandamises saksa keelde. o Kirjaviisi üle vaieldi ka nn piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud. o Johan Hornung avaldas 1693a ladinakeelse eesti keelse grammatika, milles olid põja-eesti õigekirja reegelid. Me tunneme seda vana-kirjaviisi nime all. o Piibli tõlkiminee oligi selle pärast raskustatud, et ei suudetud grammatikas kokku leppida, kuid siiski 1686a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament, mille toimetasid ja tõlkisid kambja pastorid Andres Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. o Rootsiaja türkised olid valdavalt vaimuliku sisuga. o Martin Gillänus- tähelepanuväärne kirikulaulude tõlkija, kelle mõningaad tõlked on ka tänapäeval kasutusel. o Koos vaimule lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule.
annaabi.ee 
