tütarrakkudesse Kromosoomiga integreerunud faag – proofaag Profaagi vabanemisel kromosoomist käivitub lüsogeenne tsükkel Sel viisil paljuneb bakteriofaag lambda Bakteriofaag T4 ja tema sugulased E. coli T-faagide genoom on dsDNA, lineaarne T2, T4, T6 – 167000 bp T7 – 39000 bp T-faagide partiklid on teadaolevatest viiruspartiklitest kõige komplekssemad Kapsiidi struktuurvalgud ja assambleerumisel osalevad valgud võtavad enda alla 40% geneetilisest informatsioonist Ikosaeedriline pea, helikaalne tupp, kuusnurkne basaalplaat Tupp ja pea on ühendatud kaelusega
1-1020-031A1-NM H10F, Dc = 10,2 mm, zn = 2. Puurimissügavus: 1 läbim ap = 7,4mm Spindli pöörlemissagedus: n= 9360 p/min [3] Lõikekiirus: Vc = 300 m/min [3] Ettenihe pöördele: Fn = 1mm [3] Etteande kiirus: Vf = 9360 mm/min [3] Lõikejõud: PPC = 8,49 kW [3] Tööriista püsivusaeg: 167000 siiret [3] Siirdeaeg: 00:00,083 min [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 3.1.5 Ava puurimine Ø6,5 mm Puur: CoroDrill 860.1-0650-020A1-NM H10F, Dc = 6,5 mm, zn = 2. Puurimissügavus: 1 läbim ap = 16mm Spindli pöörlemissagedus: n= 12000 p/min [3] Lõikekiirus: Vc = 245 m/min [3]
valida kas lüütilise tsükli või lülituda bakteri kromosoomi, replitseeruda kromosoomi koostisosana ja püsida seal, ilma et faagi paljundamisega seotud geenid avalduksid, paljude rakupõlvkondade vältel. Sellist kromosoomi integreerunud faagi nimetatakse profaagiks ja tema paljunemisstrateegiat lüsogeenseks. Mingil hetkel profaag vabaneb ja paljuneb lüütilise tsükli teel. T4 ja tema sugulased (T2, T6). E. coli T-faagid on dsDNA faagid, lineaarse genoomiga (T2, T4, T6 - ~167000 bp; T7 - ~39000 bp). Nad on virulentsed faagid. Need faagid on nii seroloogiliste kui ka morfoloogiliste tunnuste põhjal omavahel suguluses. Nende DNA on 80% ulatuses homoloogiline, võimaldades liikidevahelist rekombinatsiooni. Ka geenide järjekord ja regulatsiooniskeem on sarnased. Enamus uuringuid on kontsentreerunud T4-le. T-faagide paljunemistsükkel sõltub peremeesraku energiametabolismist, rakumembraani ehitusest, transkriptsiooni- ja
1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod. metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl. sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4% Levik paralleelselt Ko-ga, lessiv+savist., harit
annaabi.ee 
