Tahan teada Eesti varauusajast. Mis ajal said alguse teatud ajaperioodid . Eesti varauusaeg on periood, mida piiratakse umbkaudu aastatega 1550-1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. Sajandi alguses. Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: Rootsiaeg (1625a.) ;Poola aeg (1562-1625a.) ;Taani aeg (1560- 1645a.)Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917.aastani on nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eesti Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656- 1661, enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga. Tsaariaeg on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kujutistes üldiselt ei kasutata. Ajastut on iseloomustatud ka terminiga ,,Balti erikord",
4) Tugev kuningavõim ja kiriku suur osatähtsus inimeste elus. Ül 3: Madalamast päritolust olid ametnikud slp, et kõrgaadlikud tahtsid kuningavõimu endale võtta ja see muutus kuningale ohtlikuks. Madalama päritoluga inimesed täitsid palju meelsamini kuninga käaske LK 5 ÜL 4 Paranes sõdurite väljaõpe, kehtestati sõjaline kord. Miks neid muutusi tehti? Nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid paranes sõdurite väljaõpe. LK 8 ül 1: Charles I 1625a Pikk parlament 1640a Kodusõda 1642a Vabariik Cromwelli ajal 1652a Charles II 1660-1685 James II 1685-1688a Willem III Õiguste deklaratsioon ÜL 2 Puritaan- range usulise elukorraldusega usurahu liige, 16 ja 17 sajandil Pikk parlament- kuningas kutsus marlamenti kokku, et saada raha sõdimiseks sotlaste vastu. Kuulus revolutsioon- 1688aastal Suurbritannias toimunud riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas.
Küsimuse asetus on vananenud. Moraliseerivate hinnangute andmine ei ole ajaloouurija ülessanne. Hain Rebas on selle peale öelnud: „Tõepoolest on ülim aeg heita see küsimus sinna, kuhu ta kuulub, nimelt naiivse päevapoliitika kolikambrisse“ (K.Tarkiainen, Ü. Tarkiainen, lk.15). Rootsi aja pärand. 1583a. Sõlmitud Pjussa vaherahuga Venemaa ja Rootsi vahel läksid Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa Rootsi valdusesse. 1625a. Vallutasid rootslased poolakatelt Tartu. 1629a. Altmargi vaherahuga omandas Rootsi Poolalt kogu Liivimaa. 1645a. Sai Rootsi Brömsebro rahulepingu järgi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi oli riik, mis esmakordselt Eesti ajalooväitel ühendas praeguse Eesti ala ühtse võimu alla. Kõikidest eestlastest said 17 sajandil Rootsi Kuninga alamad (sellega kaotati pärisorjus). Kui eestlaste asulad 16 ja 17 sajandil Rootsi võimu alla liideti valitses siin juba väljakujunenud
sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, milles domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust, ja nende mõjuvus on rajatud pateetilistele, kontrastsetele ning järskudele liigutustele, neis valitsevad taltsutamata kirg ja haarav ekstaas. Bernini sai kuulsaks 1625a. kardinal Scipione Borghese loodud ja Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas. Juba selles ilmneb tema võrratu, virtuoosne tehnika; suurepäraselt mõjub kontrast naise pehme, õrna keha ja kareda puukoore vahel. Bernini ajastu arvukatest töödest väärib kõigepealt esiletõstmist 1642-47 aastatel teostatud paavst Urbanus VIII hauamonument Peetri kirikus. Teos moodustav pöördepunkti hauamonumendi-plastikas; renessansiajal valitsenud selge
Maavaldused jäid alles. Lutheri usk säilis. Ameti kohad jäid aadlikele. Talupoegade pärisorjus kinnitati. Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus ühtseks ja tähtsaks sadama linnaks. Katoliiklik poola hakkas vastu reformatsiooni tegema. Hakkas tartus tegutsema jasuiitide ordu. Rajasid jusiitide koleegiumi ja selle juurde ladinakeelse gümn. Lisaks asutati tõlkide seminaar. Jesuiitide tegevus ja katoliku aeg lõppes 1625a. Nim eesti hertsogkonaks kohalike aadlite suur mõju säilis. Kuningat asendas tlnas kubernäär. Keda aitasid nõunikud. Maa jagati 7 linnuse lääniks. Tln paide rakvere lihula haapsalu koluvere narva. Riigi maale asutati riigi mõisid kus valitsesid hoogtit. Kindlustati rootsi alal kindlad maskud ja koormisi vähendati. Eram mõisates jäi mõisniku võimu piirid suureks, aadlikud moodustasid eesti rüütel konna mille kõrgeim organ oli maapäev. Saaremaa taani võimu all
annaabi.ee 
