Hilem aga tulid moodi lühikesed hooldatud habemed ja vuntsid. Näidates oma pühendumist kirikule, ajasid kirikuõpetajad pealae paljaks. Keskaeg 9 sajand kanti pikki habemeid. Algselt olid levinud kausi või potijärgi kärbitud juuksed. Alates 13.saj muutusid juuksed aga pikemaks ja neid hakati lokitangidega kähardama. Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku. 14.sajand olid moes pikad juuksed ning habe. Vuntse ja habet hakati kähardama/koolutama. Renessansiajastu 15sajandil kandsid vanemad mehed habet, nooremad ja moekamad ajasid aga näo paljaks. Sajand hiljem oli jälle habe suurmood. Mehed hoolitsesid habemekese eest, piirasid, vahatasid, kähardasid. Samuti olid kasutusel ka valehabemed. Tollal oli moes enamasti lühikesed juuksed.Kõige enam aga meeldis lühike potilõikus Barokoajastu Meestel olid väga moes pikad juuksed. Barokiajastu tunnusmärgiks oli armulokike ehk paelaga seotud juuksesalk, mis tähistas andumust oma südamedaamile.
valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat. Humanism veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng
Ratsionalistide vanem põlvkonna esindaja oli johann georg eisen-ta töötas agraarprojekte, tegeles juurviljade kuivatamisega ja propageeris talurahva seas puuviljakasvatust. Baltikuim kuulus kõige rohkem valgustusajal saksa kultuuripiirkonda. johann herder tutvustas eesti rahvaluulet euroopas saksa keele vahendusel. Pilet nr15 *talurahva õigusliku seisundi muutmine 15-16sajandil 15sajandil teisel poolel tekkis arusaam et talupojad ei olegi isiklikult vabad vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnuismaisus. 1507Aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Haagikohtunikud valvasid, et talupojad ei põgeneks oma maadelt. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. 15Sajandil ei nõutud enam kümnist vaid 25%saagist, mistõttu jäid paljud talupojad mõisale võlgu. *majandus ja linnad 19sajandil põhiline majandusüksis oli mõis
annaabi.ee 
