Antiik aiakunst Niiluse oru aiad ~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud. 1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik, ruudukujuline, müüriga ümbitsetud, müürist väljapool allee, mille ees kraav, põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili,...
Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist. (kurbus värgid) Hilisrenessanss- väljapaistvam helilooja Orlandi Li Lasso, madalmaade koolkonna esinada.
neitsidele. Kolmandaks rahvavagaduse ilminguks oli reliikviate ja pühakute austamine. Neljandaks ilminguks oli kuradihirm ja usk nõidumisse, mis tõi endaga kaasa arvukad nõiajahid ja protsessid. Devotio moderna- 14.sajandil alguse saanud religioosne liikumine. Eesmärgiks oli tõelise vagaduse taasavastamine ja tavade reformimine, mille vastu oli aga üldine vaimulikkond. Peale Gerard Groote surma (kes oli liikumise võtmeisik), oli liikumisel tohutu edu(14-15sajand), opositsioon kadus. Protestantliku liikumisega mõjul Devotio moderna liikumine vaibus. Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313. aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430. aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342. aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346. aastal keelati avalikud ohverdamised
annaabi.ee 
