reformitakse- ahelate hargnevaks muutmine Rafineerimine- polmeriseerimise tkestamine Detonatsioonikindlus bensiinidel Oktaanarv Vrdlussegu heptaan 0-isooktaan 100 Isesttivus diiselktusel tsetaanarv vrdlussegu 1-metlanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: Ktuste ammendumise perspektiiv ktuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine Mittetielik plemine(energiakadu ja keskkonnareostus plemisjkidega) Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud(osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSIDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj. prantslased, I siseplemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis. 19.saj. lpp C. Benz kolmerattaline auto G.Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto
Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened . Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema. Kuivades tingumustes aga võib puit püsida sajandeid. Puitu kasutatakse ka kütusena. Kütuse põlemisel toimub kiire oksüdatsioon, eraldub palju soojust ja ka valgust ning tekib põlevate ainete olemasolul leek. Puidu koostises on palju hapnikuühendeid ning selle kütteväärtus on 15MJ/kg. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Kuidas tekib puit ? Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemisega. Puidu kasv algab taimsest algkoest. Tipukasv ehk pikkuskasv on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel. Koore osakaal 2 tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%
eraldub uute sidemete moodustamisel. Soojusefekti, mis esineb liitaine moodustumisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk. Praktikas kütteväärtus. Ei tea mis jama see on... Valguse osa keemilistes reaktsioonides: fotosüntees- 6 CO2,+6 H2O =(valgus+ kloro- füll) C6H12O6 H=+15MJ/kg; valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osavõtva aine osakest: H2+Cl2=2HCl (ilma valguse mõjuta antud reaktsioon ei toimu);valguse mõjul Cl2=2Cl, mis on vaba radikaaal, Cl+H2=HCl+H, H+Cl2=HCl+Cl; kõik järgnevad reaktsioonid toimuvad UVK toimel: CH4+Cl2=CH3Cl+HCl, CH3Cl+ Cl2= CH2Cl2+HCl, CH2Cl2+ Cl2=, CHCl3++HCl; Fotograafia valguse toimel toimub filmi emulsioonis keemiline reaktsioon kulgemise määr oleneb valguse intesiivsusest
, lk. 146. 18. Traktorite ja autode elektrienergiasüsteemid. 19. Elektrivooluallikad: Akupatareid, generaatorid, nende töötamine ja karakteristikud. Pinge stabiliseerimine, pingeregulaatorid. 20. Süütesüsteemid, süütesüsteemile esitatavad nõuded, sekundaarpinge mõjurid, lihtsüütesüsteem. Süütesüsteemi ülesanne on küttesegu süütamine ottomootori põlemiskambrites. Segu süütab süüteküünla elektroodidevahel tekkiv sädelahendus, millel peab olema piisav energia (6... 15mJ) ja kestus (1...2ms). Kui sädelahendusel ei ole piisavalt energiat või jääb ta kestus lühikeseks, ei sütti kütusesegu alati ja mootor jätab (töötakte vahele). Siis suureneb kütusekulu, sest töötavaid silindreid koormatakse rohkem. Kui neljataktiline mootor töötaab kuuldavalt ebaühtlaselt, siis kulutab ta kütust kuni 30% rohkem. Mittetöötavas silindris põlemata jäävast küttesegust eralduv bensiin halvendab silindriseinte määrimist. Mootori
annaabi.ee 
