tingimustesse,mis põhjustasid täieliku või osalise hävimise. Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surm. Vägivalla osaline heastamine. Represseeritute õigeksmõistmine. Majandus tervikuna. Omandivorm talupidamisele tugines põllumajandus. (riiklik eraomand), majandussüsteemi lammutamine, sundkollektiviseerimine, sundvõõrandamine ehk riigistamine, 30ha, keskmine 15ha Juhtimine majanduspoliitika, majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Planeerimine ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid. Prioriteedid mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad
1940. Aastal tehtud rahareform. Sundindustrialiseerimine · Põlevkivitööstus · Sillamäele salajane sõjatehas · Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus · Võõrtööjõu sisstetoommine tööstuse ja ehituse tarbeks Kollektiviseerimine · 1944 jätkatakse 1940 aasta maareformi elluviimist (talude maksim. Suurus 30ha) · Uus maasaajatel ca 15ha (talumajapidamised ) · Klassivaen külades · 1947 kolhooside moodustamisega alustamine · 1949 märtsis massiküüditamine 5. Repressioonid okupatsioonide ajal Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. Juunil, tõsise hoo sai alles pärast Eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat. Kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud.
enam maha suruda ei õnnestunud. 1991. aastal, kui Moskvas püüdsid võimu haarata vanameelsed kommunistid, kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. STALINI AEG Majanduspoliitika üleminek nõukogulikule käsumajandusele Põllumajandus 1) Jätkati 1940.a. alustatud maareformi (1944-1947) samas ei räägita kolhoosidest. - Sovhooside loomine - MTJ-id ja hobulaenutuspunktid - Talu max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele (keskmine suurus 15ha). - Taludel müügikohustus riigile 2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks
Riiklikust maatagavarast rajatavaid maakohti võivad saada eeskätt maata perekonnaga kodanikud, kes talupidamist tunnevad ja omavad perekonnas vajalikku tööjõudu. Hiljem täpsustati, et esimeses järjekorras varustatakse maaga vähese maaga talupoegi, aasta-ja suvipõllutöölised, ümberasustatavad maapidajad ning senised talude pooleteramehed ja rentnikud. Määruse järgi tuli uued talud rajada kuni 12 ha suurused, põllumaa kehva kvaliteedi korral kuni 15ha. Talurahva jaoks arvati maafondi 23,9% kogu põllumajanduslikust maast. Riigi maafondi arvatud maa oli eelkõige ette nähtu maata talurahva, endiste sulaste, maaga varustamiseks, samuti väiketaludele juurdelõigete andmiseks nind nn sotsialistlike 11 põllumajandusettevõtete-sovhooside, masina-traktrijaamade ja hobulaenutuspunktide- moodustamiseks. Lõpptulemus. Maareformiga ei suudetud tagada planeeritud 12 ha suurusi uustalusid,
annaabi.ee 
