EESTI VARAUUSAEG Sigismund Augusti privileeg- Tagas aadlikele tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. Andis selle vastutasuks Liivimaa eest. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu. Jam Zapolski vaherahu: 1. Venemaa ja Poola vahel. 2. Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis
ei õnnestunud neil. Ühel korral oli segajaks katk. Suurest vihast panid nad Pirita kloostri põlema. · Tänu Poola kuningale Stefan Batotyle hakkas Liivi sõda jõudma lõpule. Ta tahtis vallutada ära Moskva ja tikteerida venemaale rahu tingimused. Kuna tal oli hea koostöö Rootsiga, siis nad vallandasid vene vägedele suure pealetungi ja see lõppes Jam Zapolski vaherahuga 1582a, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Ning Venemaa ja rootsi vahel sõlmiti 1583a. Pljussa vaherahu. Seega pidid venelased lahkuma eesti aladelt. · Vaherahu tulemusena jäi Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile. · Eesti alad olid Liivi sõjale küll sõja tallermaaks, aga eestlased otseselt kellegagi ei sõdinud. · Lisaks toimus eesti aladel veel 7aastane põhjamaade sõda(1563-1570) See toimus Rootsi ja Poola vahel
Seda loetakse keskaja lõpuks Eestis. Sama aastal lõpul valgusid Eestisse poolakad, kes hõivasid enamiku venelaste poolt vallutamata kindlustest. Järgmisel aastal ajasid Toompealt poolakad välja rootsi väed. Põhja-Eestis kehtestati Rootsi ülemvõim. Rootslased ja taanlased sõlmisid rahu, ning Saaremaa jäi Taanile. Kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, algas ulatuslik tegevus Venemaa vastu. Poola ja Venemaa sõlmisid 1582a. Jam Zapolski vaherahu, millega Liivimaa läks Poola valdusesse. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti kolme kuninga valduses Liivi sõjaga oli Eesti kolme erinevad võimu all. Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsile, Liivimaa alad Poolale ning Saaremaa Taanile. Liivimaal alustas Batory poolastamist: saadeti omad ametnikud, kõrgeimaks määrati asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (hiljem vojevoodkonnad). Kohalikud aadlikud said esindusorgani Maapäev
piiramist. Kestis 7 nädalat ja ei õnnestunud. Hävitati pirita klooster. Venelased hõivasid põltsamaa ja magnus põgenes kuramaale. Venelaste võim kehtis mandri eesti kindlustatud punktides va tln. Ja teistes kohtades sõda vms. 1579- algas sõja lõpu etapp sõtta sekkus poola uus kuningas stefan batory ja valutas osa venelaste linna ja riia. Sammal ajal alustasid pealetungi rootsi väed. Vallutasid hhapsalu rakvere paide ja narva. 1582a- poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Vene valdused liivimaal läksid poolale. 1583- rootsi ja venevahel sõlmiti Pljussa vaherahu. Millega venemaa tunnustas rootsi võimu põhja eestis. 1 1590-95- rootsi ja vene vahel uus sõda. Täyssina rahuga. Rootsi ja vene piir hakkas minema mõõda narva jõge. Rootsi loobus venemaa kasuks oma valdustest ingneri maal. Liivi sõda lüppes eesti jagamise kolme kuninga vahel. Saremaa jäi taanile. Läti ala tervikuna ja lõuna
annaabi.ee 
