Narva linna. Rootsi tahtis, et kauplemine toimuks läbi Tallinna. Sõja käigus vallutas Rootsi need alad, mis olid Taanil Eesti mandriosas. Rootsi kätte läksid Läänemaa ja Hiiumaa. Mõlemas sõjas osalesid väga innukalt nn mõisamehed, kes olid endised Ordu liikmed, vaesunud aadlikud, linnakodanikud - otsisid teenistust ning läksid eslle riigi teenistusse, kes maksis rohkem. Mõisamehed olid omalaadsed palgasõdurid Eesti ja Läti aladel. 1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus
kui ka saksa svangiga. Juba 13.saj lõpus oli Itaalias populaarne anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" ehk 100 vana novelli. M. Cervantes oli hispaania kirjanik, kes tegi 18.saj algul suure romaaniuuenduse. Tema peateos on ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Cervantese elu oli pea sama kirev kui don Quijotelgi. Ta sündis vanas ülikoolilinnas isehakanud arsti vaesesse perre. Haridust sai humanitaarkallakuga koolis Madridis. Koolis avaldus tema kirjandusanne. Asus 1560ndate lõpul tööle itaalia kardinali sekretärina, kust ta kohe sõjaväkke värvati. Lahingus paistis Cervantes silma mehisusega, kuid kahjuks halvas lahing tema vasaku käe. 1575 pidi Cervantes Hispaaniasse naasma, aga sattus 5 aastaks ohtlike mereröövlite kätte. Kodumaale jõudes oli rahahädas ja pidi töötama moonavarustaja ning maksukogujana. Teda süüdistati maksude puudujäägis ja oli paaril korral vangis. 16.saj lõpus kirjutas näidendeid, sest teater sai Hispaanias
1561 a lõpus hõivavad Poola-Leedu väied Tarvastu. Kaks riiki sõjajalad, 62 sügis kuulutab Ivan ametlikult Sigismundile sõja. Väina ääres 1563 kaot Poolale kuulunud Polotski linna, Venelased saavad kontrollida väinal toimuvat. 60a II pool keeruline kõigi jaoks. Venemaal on mitmesugused sõjalised raskused ( tatarite rahvastega, Krimm,Kaasan Astrahan). Obritsnikute märatsemised. 1564 oli Obritsnina üheks põhjuseks miks Tartust lahkus A.Kurbski, kes päästis sellega oma elu. 1560ndate a II poolel sisemised raskused ka Poola-Leedul. Nende territooriumil väikerahvaste ülestõusu.. Poola ja leedu aadlite huvid läksid lahku. Poola aadlikud ei mõistnud, miks nad peavad Leedu eest võitlema, kui neil on ka enda territooriumil raskusi. Leedu ter jõutakse lõpptulemuseni alles 1571 stal, kus ei Venelased e Poolakad midagi ei saavutanud. Põhja eestis on selge et Eerik XIV ja Johan on huvitatud enda ala laiendamist Liivimaal. Sügisel
annaabi.ee 
