Selle tõttu on Jaapanis teed alati zen- budismiga seostatud. Tee levis kiiresti kuninglikus õukonnast ja kloostritest jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Kuna tee oli saavutanud kõrge arengutaseme nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas teed puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Esimene eurooplane, kes teega isiklikult kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugallased lõid suure kaubandustee mida mööda transporditi teed Lissaboni, Hollandi laevad Prantsusmaale, Hollandisse ja Baltimaadesse. Kui tee lõpuks Euroopasse jõudsid, oli ta nii palju populaarsust kogunud, et tee muutus rikkuse allikaks. Tee oli alguses rahvale kättesaadav apteekides koos vürtsidega nagu ingver ja suhkur, aga 1675ndaks aastaks oli see saadaval ka tavalistes toidupoodides üle kogu Hollandi. Tee oli muutunud elustiiliks.
1.3 TEE TULEB EUROOPASSE Kui tee oli kõrgel arengutasemel nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas seda tundmatut jooki puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Karavanijuhid olid jooki maininud, kuid nad polnud kindlad ei selle välimuses ega serveerimiskombes. ( Soovitati koguni teelehed keeta, soolata, võiga sisse määrida ja süüa!) Esimene eurooplane, kes isiklikult teega kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugal oli tänu arenenud laevastikule saavutanud esimesena Hiinaga kauplemise õiguse. Isa de Cruz, kes oli teed maitsnud 4 aastat varem, oli kui misjonär selle kaubanduslikul missioonil. Portugallased lõid kaubandustee mida mööda transportisid teed Lissaboni, Hollandi laevad Prantsusmaale, Hollandisse ja Baltimaadesse. (Sel ajal oli Holland poliitiliselt Portugaliga ühendatud. Kui 1602 seda allianssi muudeti, hakkas Holland oma suurepärase laevastikuga ise
Jõutakse sinna juba Juuni kuus. Linn suudetakse endale allutada, tegelikult Pärnu oli sel hetkel juba Poolakate võimu all. Peale Pärnut hõivavad rootslased Paidet, sisuliselt nende käes kogu Järvamaa. 1563 on rootslastel täiendavaid alasid, olulisem 1563 kui hõivatakse Karksi. Juhanil on jätkuvalt ambitsioonid Liivimaal, endistelt ordualadelt on võimalik nii mõndagi saada. 1560a paiku hertsog Johan on hakanud huvi tundma Katariina Jagellonica käe vastu. 1560ndal aastal oli ka Ivan IV endale Katariinat naiseks tahtnud. Asi selles, et Sigismund II-l ei olnud lapsi, Ivan IV jaoks oli ta enda arvates suur võimalus seeläbi saada Poola kuningaks. Palus Katariina kätt. Palve lükati poolakate poolt tagasi, asuti läbi rääkima hertsog Johaniga. Sigismundil oli oma huvi, Põhja-Eesti oli läinud rootslaste kätte, vendade omavahelist tüli ära kasutades soovis endale saad Põhja Eesti valdusi
annaabi.ee 
