Koostöömudel domineeris Taanis 18901930/40. Kolmanda mudeli puhul on domineeriv pool valitsus, seda nii teenuste rahastamisel kui ka teenuste osutamisel. See mudel iseloomustab riigi ja vabatahtliku sektori vahelisi suhteid perioodil 19401980. Neljanda mudeli puhul on domineeriv pool vabatahtlik sektor, millel on domineeriv roll nii teenuste rahastamisel kui ka nende osutamisel. See mudel on Taanile iseloomulik alates 1980. aastatest. Kogu käsitletud 150aastase perioodi vältel on Taanis sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutsevad vabatahtlikud organisatsioonid olnud seotud valitsusega ning kohandunud hoolekandepoliitika muutuva sisuga. Artikli autorid järeldavad, et vabatahtliku sektori rolli ja positsiooni mõistmiseks tuleb vaadelda nii sotsiaalseid jõude (sotsiaalseid liikumisi) kui ka sotsiaalseid institutsioone, nagu riik ja turg (Sivesind, 2002). Vabatahtlikud organisatsioonid on nende struktuuridega seotud ja
........................................................................... 10 2. VÕRU LINN 150 .............................................................................................................. 14 2.1. Taust ............................................................................................................................ 14 2.2. Võru linna käekäik 1930ndail ..................................................................................... 14 2.3. 150aastase juubeli tähistamine .................................................................................... 16 3. VÕRU LINN 200 .............................................................................................................. 23 3.1. Taust ............................................................................................................................ 23 3.2. Võru linna käekäik 1980ndail ....................................................................
Suured rändrahnud 48. Soomaa Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. (kanuud, kummipaadid) 49. Vilsandi Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged. 50. Karula Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid 51.Militaarmuuseum Hiiumaal 52.Eesti Maanteemuuseum: Muuseum asub Tartu-Võru postiteel enam kui 150aastase ajalooga Varbuse postijaamas, mis on tänaseni kõige paremini säilinud kunagine postijaam Eestis. Muuseumi mõte on olla teede, liiklemise ja liikluskultuuri vahendajaks, pöörates suurt tähelepanu turvalisele liiklemisele ja õigete liiklushoiakute kujunemisele. Täitsa vale on öelda, et ainult Vanad- Roomlased oskasid teid ehitada, sest Maanteemuuseumis sai oma jalaga proovida, milline näeb välja Eesti vanim sootee, mida Eestlased ehitasid umbes 1600 aastat tagasi muinasaja.