1928 kohtab frida diego riverat läbi kuuba kommunistide grupi kaudu, kellele ta hiljem oma töid näitab. Diego arvates on fridal annet, mis annab fridale tunnustus jätkata kunstiga. Frida romantiline suhe alejandroga lõppeb ja tema ja diego vahel tärkab uus. 1929 aasta 21 augustil saab fridast rivera kolmas naine. Frida ema ei kiida seda heaks, põhjendades, et mees on liiga paks ja vana ning lisaks veel kommunist ja atheist( diego oli 42 a vana, 185,5 cm ja kaalus kuskil 14o kg. Frida oli aga 22, 160 cm ja kuskil 45-5 kg). Isale see nii vastuoluline ei olnud kuna mõistis, et mees oli rikas ja suudab frida ravi eest hoolt kanda. Frida rasestus, kuid pidi selle katkestama kolm kuud hiljem. Detsembris kolivad nad CUERNAVACAsse kus diego sai tööd ameerika saadikule seinamaalingute valmistamise näol. Sel ajal valmib ka Frida teine autoportee „ time-flies“ , kus ta on loonud talle firmamärgiks saanud folkloorse stiili.
Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest. 1. GEOGRAAFILINE ASETUS Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on mõjutatud Atlandi ookeanilt tuleva sooja Golfi hoovuse jätku, Põhja-Atlandi hoovuse poolt. Lähim tektooniline piirkond, Põhja-Atlandi mäestik, jääb umbes 600km kaugusele. (Suur Maailma Atlas) Lääne lapimaa Norra rannik on saarte rohke. Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas)
Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41
( ( ( ( '+F(G-*E:(O](O]('-*0-27(?@WW #(N(#($C(%) @B !"#$%&'() ) *+,-)!./-0123 ) ) ) ) !"#$%"!&'()"*+",-).%/ ) ) ) ) %45)67.89):1--30+47;)+8?)6/3009)@AAB CDEF&$) ) G18817H)I5)C78J1- F " " " !"0/$%1"2$3)'/+"'1").%"*$456" ) ) ) ,/'7"!8%3")'"94)%::%;)"-45"0%+'45 ) ) ) KL?+/2;)KL?+/2)"-1J3/014=)6/3009)@AAM O CD6#D) ) N/14O+?)C7P/7 ) ) ) <.%"=%&"'1"#$1% ) ) ) $3>)Q+/R;)'+.S8327=9)TUUV O CD#W(#)TUUX) #147)C7/43/ ) ) ) *-88$4>").%"*$45 ) ) ) E+-2+-;)G3123-?382)Y)$1Z+80+-9)TUUX R CD#W(#)@AAT) #147)C7/43/ ) ) ) *-88$4>").%"*%7'/+6"?45%/3)-45$4>"@'(/"" " " " 0/-$4")'"978/'A%"@'(/"*%7'/+ ) ) ) !3/R383=9)C781?+/-17;)"88=030)6/3009)@AAT P CIK:%[Q)TUU) $+7H)C,+H0R= ) ) )
annaabi.ee 
