● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema omandaja vahel. Paberi valmistamine võimaldas kirjakeele laiema ja mugavama kasutuse. Raamatute laiema leviku tegi võimalikuks 1450ndatel Johan Gutenburgi leiutis – trükimasin. ● Trükikunsti hoogne areng ning sellega kaasnev raamatute massiline trükkimine muutis teadmised ehk vahendatud info märksa kättesaadavamaks. 17. sajandil hakati lisaks raamatutele trükkima ka ajalehti. Fotograafia tekkis1840ndatel aastatel. Film tekkis 1895. aastal. Seoses elektri kasutamaõppimisega 19. sajandil tekkis ka rida uudseid infoedastusmeetodeid. Aastal 1867 leiutas Bell telefoni.
praeguse poolelioleva hotelli "Imperial" kohal (pole säilinud); Peale selle asetses linna Toompea poolses küljel kaks vaheväravat, kuid need ehitati koos Toompea- poolse vahemüüriga mõnevõrra hiljem: - Pika jala väravatorn rajati 1380ndatel aastatel ning ta asteseb all-linna Toompeaga ühendava kallaktee Pika jala all-linna poolses otsas ning on säilinud tänini; - Lühikese jala väravatorn, asetseb jalakäijatele mõeldud Lühikese jala Toompea-poolses otsas. Torn rajati 1450ndatel aastatel ja on ümberehitatuna ning 1980ndatel aastatel restaureerituna säilinud tänini. Linna esialgne müür oli 14. sajandil umbes 5 m kõrge ning 1.5 m paks. Müüri kaitsekäik toetus algul puitpostidele, üsna varsti ehitati müür aga laiemaks ning kaitsekäik toetati kaarnishshidele. Müüri järsematesse nurkadesse püstitati kaks hoburauakujulise plaaniga torni, (Renteni ja Hinke torn, ning kaks neljatahulist torni, Stoltingi ja Kitsetorn. Enne 14
müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar. Enne surmamist nad uimastati. Need lapsed olid nii madalat kui ka kõrgemat päritolu. Koodeks, mis kujutab endast asteekide ajalugu kannab nime Mendoza koodeks. Antonio di Mendoza lasi kirja panna hästi palju erinevat teavet asteekide kohta. Kasutatud on asteekide piltkirja ja hispaaniakeelset teksti. 1450ndatel. Indoeuroopa Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia
annaabi.ee 
