9-1.5m · fur: brown · https://youtu.be/MTcbqzYIqpk · population: 900,000 · weight: 80-300kg · length: 1.2-1.9m American black · shoulder height: 0.6-1m bear · fur: black https://youtu.be/_EPCZSww2gw https://youtu.be/oYbDQIn7XRc · spirit bear · population: under 1300 · weight: adult male 110-140kg · weight: adult female 55-80kg Kermode bear · lenght: 1.5-1.7m · shoulder height: 1-1.2m · fur: white · https://youtu.be/jIsT9KtTlOI Thank you for listening!
segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, nt. PbS. Ka raual esineb sulfiide mineraal FeS. Üks levinumaid metalli saamise meetodeid on karbotermia- metalli saamine metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Kasutatakse ka redutseerimist aktiivsema metalliga, nt. alumiiniumiga. Näidisülesanne: Arvutage reaktsiooni saagise protsent kui 240 kg raud(III)oksiidist saadi aluminotermilisel tootmisel 140kg rauda. Lahendus: Arvutame kui palju rauda tekkis 240 kg raud(III)oksiidist reaktsioonivõrrandi järgi. Fe2O3 + 2Al = 2Fe + Al2O3 M (Fe2O3) = 160 g/mol = 160 kg/kmol Reageerinud raud(III)oksiidi hulk: N(Fe2O3) = m(kg) / M (kg /kmol) = 240 kg / 160 kg/kmol = 1,5 kmol Võrrandi järgi saadakse mol raud(III)oksiidist 2 mol rauda, seega peaks 1,5 kmol raud(III)oksiidist saama võrrandi järgi 3,0kmol rauda. Tegelikult saadud raua hulk: n(Fe) = m(kg) / M(kg/kmol) = 140 kg/ 56 kg/kmol = 2,5 kmol
1 Reese Hoffa Physical & Lifting Parameters 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Age 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 Body Weight 122kg 126kg 128kg 129kg 130kg 133kg 133kg 136kg 137kg 140kg 7.26kg 19.07m 19.36m 19.79m 20.22m 20.47m 20.95m 21.67m 21.74m 22.11m 22.43m 6kg ---- ---- 21.70m 22.30m 23.28m ---- ---- 23.53m ---- ---- 14lb (6.25kg) 19.64m ---- 20.56m 20.60m 21.29m 22.32m ---- ---- ---- ---- 6.5kg ---- ---- ---- ---- ---- 22.62m 22.81m 23.08m 22.76m ----
a ladu). Õppusel pajatati ka kustutitest. Laevas on erinevaid kustuteid: CO2 ja vahukustuti. Erinevalt veega kustutamisest ei kahjusta süsihappegaaskustuti kustutava eseme pärastist kasutamist. Vahukustuteid on laevas igal pool, süsihappegaaskustuteid on ainult tehniliste esemete läheduses. Rootsi poole peal toimusid veel ka MES- õppus. See toimus kuuendal tekil MES jaama juures, kus loeti meile sõnad peale, et päästevahendid peavad olema kohe seljas. Ülekaalulised (üle 140kg) ja imikute päästeveste saab infopunktist. Edasi liikusime konverentsi õppefilmi vaatama. Õpetati MES toru avamist ja langetamist, MES torust alla laskmist: küünarnukke ees hoides kiirus väheneb, allhoides suureneb. Esimesena laseb messjaama vanem, kes kinnitab messjaama toru parve külge ja siis tulevad inimesed. Seejärel veab kiirlaev inimesi täis konteineri eemale. Kui puudu jääb siis saab messist alla lasta veel kolm päästevahendit, mis ise avanevad
Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. 40. rapsi ja rüpsi veätamine ei talu kõrget happesust,vajadusel lubiväetised.org suhtes nõudlik taliraps,tuleks anda tahedat sõnnikut 40-50t/ha,kui seda ei jagu,siis külvata sõnnikut saanud kultuuri järele.ka suvirapsile sobib sõnnikut saanud eelviljakas põld. Kaarli andmeil on opt N normiks suvirüpsile 100 kg/ha, suvirrapsile aga 140kg/ha. Taliraps, mis sai kesale sõnnikut, vajab kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat 41. lina väetamine eelistab nõrgalt happelist reaktsiooni, ei anna korralikku saaki värskelt
Jaotatuna kahte ossa- 1 osa juuli alguses ja teine osa juuli lõpp augusti algus. Kui liblikõ osatähtsus on all 30% siis N vajadust biol N-ga ei rahuld. Ja seetõttu tuleb planeerida min N 100-120 kg/ha jaot 3-4 ossa. Seejuures ei tohi 1 korra norm olla suurem kui 50 kg/ha. Kult karjamaadele antava N normid sõltuvad taime liikidest. Varase arenguga liikidel, nt kerahein, arvestatakse ha kohta 150 kuni 250 kg. Jaot 4 ossa. Keskm arenguga liikidel 120- 140kg/ha jaot 3-4 ossa ja hilise arenguga liikidel, nagu timut, 120-180 kg jaot 3 ossa. Esim v kord varakevade pärast rohukasvu algust ja järgm korraad pärast rohu teist või kolmandat karjatamist. Kult karjamaade puhul peab arvest, et ühe korraga antava N kogus leetunud muldadel ei tohiks olla üle 50 kg ja teistel mitte üle 70 kg/ha. Väetamisest karjatamiseni peab olema vahe 15-20 päeva. Niidetavad rohumaadel N v normid, sõlt taime liigist ja taime kasutamise sagedusest.
annaabi.ee 
