· Budistlikud kloostrid, templid, pagoodid, keiserlikud paleed, shintoistlikud pühamud koos toriidega. · 11.saj tatami mõõtudel (90*180cm) baseeruv kergseintega moodulelamu. · Honsku saarele ehitatakse uus pühamu iga 20 aasta järel. MIYAJIMA SAARE HSUKUSHIMAJINJA TORII NINTOKO KOFUNI HAUD OSAKAS 4.saj Suuruselt maailma kolmas haudehitis 486*300*35m Lukuaugukujuline mägi ümbritsetud 3 sügava kraaviga VALGE HAIGRU KINDLUS ehk HIMGI KINDLUS 1346a (1601-1610a) Ehitus algas 1346 Kasutatakse ära loodusliku mäge 1601-1610 ehitati seda ümber Laskeavad, kraavide süsteem, kõrge müür Pole iial vallutatud (ilmselt ainukesena maailmas) Kaldne kividest alusmüür on kaitse maavärinate eest. SHINDENI STIILIS ELAMU · Tatami mõõtudel põhinev moodulelamu · Tube eraldavad lükandpaneelid · Välisseinad riisipaberiga laetud võrepaneelid KATSURA PALEE (1620-1658) Keiserlik residents
saada. Liivimaa suurim vaenlane oli Venemaa. Enne Vana Liivimaal oli mitu võõrvõimu kes omavahel pidevalt tülitsesid ja kodusõdasid tegid. Poliitiliselt kui ka sõjaliselt oli Vana Liivimaa nõrk. -Pärast Lagunes Vana Liivimaa. Liivi ordu hävitati. Algas kolmekuninga aeg, jagatakse kolme kuninga vahel Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile -Vana-Liivimaa *Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa pärast 1346a viiest iseseisvast väikeriigist. Suurim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru territoorium *Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. *Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13saj lõpust alates eramõisaid.. *keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus.
mil Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa üksikuteks osadeks- väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 aasta, mil Liivi sõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. Livimaa- Saksa võimuala; nii nimetasid sakslased enda poolt valuutatud Läti ja Eesti alasid: algul liivlaste asula, seejärel ladgalite ja eestlaste asulad. Eestimaa- Taani võimuala; Taani valdusesse läinud Põhja- Eesti, kuni 1346a, mil Taani kuningas müüs oma maa valduse Saksa ordule. Liivi ordu- roomakatoliku vaimulik rüütliordu Vana-Liivimaal. Tekkis 1237. a Mõõgavendade ordu riismete ühinemisel Liivi orduga pärast Mõõgavendade ordu lüüasaamist leedulaste käest Saule lahingus. Liivi ordu kuulus seega Saksa ordusse selle Liivimaa haruna.liivi ordu põhiülesandeks oli Vana-Liivimaa põlisrahvaste alluvuses hoidmine PILET 18 ,,Oleme vanakreeka kultuuri pärijad" Olümpiamängud. Filosoofia algus
elanikud. Agulitega sarnanesid kalevid mida 16saj oli 14tk. (kuresaare,valga,otepää,pirita,keila,lihula, ja mõned väksemad kohad). Linnade ja alevite koguarv 16 saj oli 20000see tähendab ligikaudu 8 sat % elanikonnast. Tallinnas 7000 elanikku ja tartus 4000 ja stocholmi s 6500 in. Kaubandus Rikkuse allikaks oli ida-lääne transiit kaubandus.tallin tartu uus-pärnu ja viljandi kuulusid hansaliitu. Mille tähtsaim kauba kontor asus novgorodis. Kauplemine oli täpselt reglementeeritud. 1346a said tallin riia ja pärnu hansaliidult lao koha õiguse. Ükski kaupmees ei võinud sõita novgorodi ilma peatumata ühes neis linnades ja oma kaubad tuli seal maksueest ümberlaadida. Liivimaa kaupadest olid tähtsamad väljaveo artiklid lina paekivi puit ja teravili. Hansaliit kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks(13-17saj ühendas 170linna). Mis kehtestas makse ja tolli soodustusi ja pidas sõdu omaliikmete huvide kaitsmiseks.
annaabi.ee 
