Keskaeg kui pime aeg Mõiste "pime aeg" tuli kasutusele 1330ndatel, kui Itaalia teadlane Petrarch pidas Lääne-Rooma Keisririigi languse järgset aega "pimedaks ajaks", võrreldes seda klassikalise antiigi "valgusega". Ta kasutas seda väljendit, et häbimärgistada selle aja Ladina kirjandust. Ajaloolastel tekkis hiljem selgem arusaam ajastu saavutustest, seega hakati "pimedaks ajaks" pidama varakeskaega (5.saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui
Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta
See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas
sada lustlikku rahvajuttu. · Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Boccacciot. Annab tegelastele psühholoogilisi varjundeid, kujutab kaasaegset elu. Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta"
Eesti keeles on ainult mõned üksikud kirjandusnäited, tõlkinud Artur Robert Hone. Raamis on krahv Lucanor, tal on nõudandja Patronio. Kui krahvil tekib mingi probleem, mida ta ise ei saa lahendada, küsib nõu Patroniolt. Patronio jutustab probleemi peale loo, milles on oma moraal. Need pole ka jutud, vaid ejemplod. Esile tõstetud meelekindlus, ausus. Tema suur kaasaegne on Juan Ruiz(1283-1350?). Arcipreste de Hita. Tema peateos on ,,El libro de buen amor", kirjutas ilmselt kusagil 1330ndatel. Oli seotud Toledoga, pidas Hitas ülempreestri ametit. Toledo oli paljude kultuuride kohtumispaik. Ülemäärase vabameelsuse tõttu oli ta Toledo peapiiskopi käsul mõnda aega vangis. Kokku puutunud kõigi ühiskonnakihtidega ja see nähtub ka tema raamatus. Oli piisavalt haritud. Teatav mõju, mis on siia tulnud araabia erootilistest autobiograafiatest. Hispaania kirjanduses on see väga erandlik. Raamat on luulevormis, mitte eritu mahukas. Ülempreester jutustab omaenda armuseikadest
Viivitamine on ohtlik, sest elu on kaduv. Rumal on rajada lootusi millelegi, mis pole kindel. Aule mõtlemata ei tohi elada, aga seda ei tohi voorusest ette seada. Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu oli isa soovil läinud äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kirjandusse kiinduma. Boccaccio looming algas 1330ndatel. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas nii luule- kui proosavormis. Looming oli mahukas ning mitmekülgne. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid")
annaabi.ee 
